Riigikogu kuulas ära kultuuriministri aastaettekande
Kultuuriminister Heidy Purga pidas tänasel istungil Riigikogu ees traditsioonilise aastakõne, milles tutvustas Eesti lõimumis-, kultuuri- ja spordipoliitika eesmärkide elluviimist.
Purga rõhutas, et kultuuri abil edasi antavad teadmised ja vaimsed väärtused aitavad meil säilida elujõulise ning ärksa rahvana. „Rääkimata sellest, et investeeringud kultuuri ja sporti tugevdavad nii meie rahvusvahelist mainet kui ka riigi julgeolekut,” ütles Purga oma kõnes.
Kultuuriministri kinnitusel on inimesed kultuurielus aktiivselt osalemas ning kultuuriasutustesse jõuab statistiliselt iga teine inimene. „Eelmisel aastal jõudsid Statistikaametist meieni viimase kultuuris osalemise uuringu tulemused. Selgus, et 2023. aastal osales kultuurielus lausa 79% elanikest – oleme taastunud koroonaga alanud kriiside ajastu tagasilöökidest ja jõudnud tagasi 2017. aasta tugevale tasemele. Kultuurist sai osa enam kui 891 000 vähemalt 15-aastast inimest. Kõige enam külastati kinosid (52%), kontserte (47%), muuseume (44%) ja teatreid (40%),” ütles Purga. Murekohana tõi ta aga välja, et alla 15-aastaste noorte huvi kultuuri tarbimise vastu on siiski langustendentsis.
Purga sõnul on väga oluline on väärtustada loovisikute tööd ja loomingulisust ning astuda samme nende toimetuleku toetamiseks. „Näiteks muutsime seadust, et läbi Kultuurkapitali oleks võimalik maksta sotsiaalsete garantiidega kaasnevat loometöötasu ning seda võimalust on väga palju ka kasutatud. Kõigest ühe aastaga on selle tõttu saanud seni puuduvad sotsiaalsed garantiid endale Kultuurkapitali abil ligi sada loovisikut. Teise olulise sammuna tegime 2024. aastal otsuse suurendada ka autorihüvitisfondi toetust,” ütles kultuuriminister.
Purga rõhutas, et ka keerulisematel aegadel peab riiki süsteemselt tegelema ühiskondliku sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamisega nii hariduses kui ka tööturul. Ta tõi välja, et täna elab Eestis enam kui 200 erineva rahvuse esindajaid, kes erinevustest hoolimata näevad Eestit oma koduna. Purga tõi välja, et riigi lõimumispoliitikas tuleb arvestada ka turvalisuse aspektiga. „Eri keele- ja kultuuritaustaga kogukondade puhul on tähtis, lisaks keeleoskusele, pidada silmas ka mentaliteeti ja kaitsetahet. Integratsiooni Monitooring näitas, et teisest rahvusest elanike identiteedivalik Eesti ja Lääne kultuuriruumi kasuks on varasemaga võrreldes tugevnenud, kuid selles suunas tuleb veelgi enam pingutusi teha.”
Kultuuriminister kinnitas oma kõnes, et Eesti jätkab nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil Ukraina kultuuri toetamist. „Seisame selle eest, et Euroopa Liidu Ukraina ülesehitamiseks eraldatavates vahendites ja toetusfondides oleks kultuuril vääriline koht. Toetame Ukraina kultuuri- ja spordiprojekte, osaleme ülesehitustöös koos Eesti arengukoostöö partneritega ning seisame igakülgselt Ukraina kultuuripärandi kaitsel rahvusvaheliselt. Samuti blokeerime kultuuri- ja spordikoostööd Venemaa ja Valgevenega ning nende propagandat,” ütles Purga.
Spordivaldkonna arengutest kõneledes ütles kultuuriminister, et 2024. aasta oli tegus nii sportlastele, treeneritele kui ka spordijuhtidele. Tippspordist rääkides sõnas ta: „Aasta 2024 oli Pariisi olümpia- ja paralümpiamängude aasta. Suveolümpial osales 25 Eesti sportlast 13 alal. Medalit küll ei tulnud, kuid saavutati 10 esikümne kohta 7 spordialal – see näitab meie mitmekülgsust. Paralümpiamängudel esindas Eestit 5 sportlast,” ütles Purga.
Kultuuriministri sõnul on põhjust rõõmustada, et spordiorganisatsioonide ja -koolide harrastajate arv tõusis eelmisel aastal seitsme protsendi võrra. „Samas kurvastab fakt, et jätkuvalt liigub 75% meie noortest päevas vähem kui üks tund. Oleme riigina seadnud eesmärgiks, et kaks kolmandikku elanikkonnast liiguks nädalas vähemalt kahel korral 30 minutit, kuid viimased mõõtmistulemused ütlevad, et vaid 45% inimestest liigub täna nii palju,” ütles ta. Purga lisas, et liikumisharrastuse eesmärkide saavutamiseks vaja rohkem kvalifitseeritud treenereid. „Hetkel ei ole noorte treenerite järelkasv kaugeltki piisav. Selle üheks põhjuseks on ka liiga madal palk,” väljendas kultuuriminister muret.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Liina Kersna Reformierakonna, Kadri Tali Eesti200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE), mille eesmärk on, et inimesed saaksid hädaolukorras kasutada kindlates poodides, tanklates ja apteekides pangakaarti ka juhul, kui internetiteenus on katkenud.
Eelnõu kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad hakkama klientidele pakkuma ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust: pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid. See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu ehk toitu, kütust ja ravimeid osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.
Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks määratud viis panka: SEB Pank, Swedbank, Luminor Bank, LHV Pank ja Coop Pank. Kütusemüüjatest on elutähtsa teenuse osutajad Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti, Terminal, Premium 7 ja Jetoil, kuid toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.
Teiseks muutub eelnõuga eraisiku põhimaksekonto ehk kõige hädavajalikumate maksetehingute tegemiseks kasutatava konto avamise ja sulgemise regulatsioon. Muu hulgas nähakse ette selged alused, mil pank saab tarbija pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.
Eelnõuga täpsustatakse ka riigilõivude sularahas maksmist ja nähakse ette, et asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui 10 eurot. Lisaks muudetakse eelnõuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Finantsinspektsiooni finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi.
Parlamendirühma ja toetusrühma moodustamine
Pärast täiskogu istungit on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Helmen Küti algatusel Eesti-Tšiili parlamendirühm ja Riigikogu liikme Peeter Ernitsa algatusel riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
