Riigikogu kuulas ära kliimaministri aastaettekande ja võttis vastu viis seadust
Riigikogu kuulas tänasel istungil ära kliimaminister Kristen Michali aastaettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ning võttis vastu viis seadust.
Michal tõi Riigikogu ees suurtest reformidest rääkides esile kliimakindla majanduse seaduse, mis saab lähitulevikus eelnõuks, jõuab kooskõlastusringile ja laiemale arutelule ning seejärel valitsusse ja parlamenti. „Parlament siis sügishooajal tõenäoliselt saab seda käsitleda ja saab vaadata, mis sellega saab, mis selle eelnõu tulevik on. Loodan ise, et see võetakse vastu, kuna see annab Eesti ettevõtlusele ja majandusele selgemad tulevikuvaated, tõstab meie konkurentsivõimet ja kirjeldab ära, millistes sektorites millisel viisil toimetada saab,“ ütles ta.
Ministri sõnul on seaduse mõte kirjeldada, mil viisil Eesti tulevikus oma majandust, tööstust ja energeetikat, aga ka õiguskeskkonda ja finantsvahendeid kasutab. „Selle eesmärk on vähendada heidet, jõuda sinna, kus tööstused ja erinevad tootmised jätavad vähem saastet maha, sellisesse tulevikku, kus materjale kasutatakse uuesti,“ rääkis ta.
Michali sõnul moodustab suure osa kliimakindla majanduse tulevikust energeetika ning üleminek puhtamale ja soodsamale energiale. Oluliste teemadena nimetas ta ka jäätmereformi, mille osas käivad debatid turuosaliste, omavalitsuste ja huvirühmadega, samuti metsandus- ja looduskaitsereformi ning algavat veeteenuste reformi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Hanah Lahe Reformierakonna, Igor Taro Eesti 200, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Riigikogu võttis vastu viis seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (332 SE), mis võimaldab võtta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks kasutusele Venemaa isikute varad, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud.
Seadus loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.
Teise lugemise eel viis põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt otsustab vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna haldusmenetluse käigus Välisministeerium. Algses sõnastuses tulnuks vara kasutamiseks taotleda luba halduskohtult.
Seaduse kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud. Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Lisaks peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.
Muudatus näeb ette, et Välisministeeriumil tuleb välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada. Vara omanikul on seaduse kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.
Lisaks täpsustatakse seadusemuudatusega rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning antakse neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Hendrik Johannes Terras Eesti 200, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Marko Mihkelson Reformierakonna ja Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 70 häälega vastu rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (391 SE), millega suurendatakse põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel Riigikogu rolli ning välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.
Muudatus loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust.
Seaduse kohaselt esitavad põhiseaduslikud institutsioonid eelarvetaotlused täies ulatuses rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab valitsus eriarvamuse koos põhjendusega komisjonile. Komisjon arvestab põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahtude heakskiitmisel makromajandusprognoosiga. Rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse lisadena riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde.
Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus põhiseaduslike institutsioonidena oma tegevuses sõltumatud. Algatajate sõnul tähendab sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimu harude, eelkõige täitevvõimu survest.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (257 SE), mille eesmärk on tagada kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud ELi õiguse rikkumisest teavitajale. Seadusega luuakse miinimumraamistik ELi õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks, et reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult ELi õigusega vastuolus olevatele tegudele.
Septembris jõustuva seadusega sätestatakse rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uus regulatsioon näeb ette teavitamise viisid ja kanalid ning määrab, millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Riigi ja omavalitsuste ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel tekib kohustus luua ELi õiguse rikkumisest teavitamiseks teavituskanal.
Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub seadusega kooskõlas. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on vajalik, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades ELi õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, esmalt on teavitatud asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa Pakosta Eesti 200, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52, vastu oli 24 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse (378 SE), millega tehakse tehnilise iseloomuga muudatusi, et tagada seaduse parem kooskõla ELi õigusega.
Seadusega tunnistatakse kehtetuks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnorm, sest seda reguleerivad ELi määrused. Samuti nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse sisseostmiseks, kui labor asub teises ELi liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, ning täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist.
Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61, vastu oli 11 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 74 häälega vastu valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (399 SE), millega kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele sularahas arveldamisel kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus ümardada ostukorvi maksumus sularahamakse korral üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga, ümardatakse ülespoole.
Järgmise aasta algul jõustuva muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), millega luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba.
Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis eelnõuga koondatakse nende loamenetluste nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, kuid samas kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem. Hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.
Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse. Lisaks võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja, Mart Maastik ja Aivar Kokk Isamaa, Igor Taro Eesti 200 ning Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli kuus ja selle vastu hääletas 43 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE), mis lihtsustab postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui ka postiteenuse osutajate jaoks ning tõhustab keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist.
Eelnõuga täpsustakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda ning nähakse ette, et postisaadetise läbivaatuse akti ei vormistata, kui postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Kehtiva korra kohaselt tuleb iga postisaadetise läbivaatust alati protokollida. Läbivaatuse puhul avab ja sulgeb postisaadetise postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul ning iga postisaadetise avamise kohta koostatakse postiseaduse alusel protokoll olenemata sellest, kas tuvastatakse rikkumine või mitte. Tolliseaduse muudatuse järel säilib tollil protokolli koostamise kohustus vaid seaduserikkumise tuvastamise puhul.
Muudatuse tulemusel hoitakse kokku nii tolli kui ka postiteenuse pakkuja aega ning selle ressursi saab suunata järelevalve tõhustamisse, et Eestisse jõuaks võimalikult vähe keelatud kaupa, näiteks tubakatooteid, psühhotroopseid aineid ja võltsitud ravimeid. Kuna tollikontroll toimub kiiremini, saab tellija kauba ka kiiremini kätte.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE), millega luuakse kergliikurite kasutamisele selgemad reeglid ning keelatakse mootorsõidukitel kõnniteel peatumine.
Eelnõu järgi tuleb elektritõukerattad parkida kõnnitee äärega paralleelselt, võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.
Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seni tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet.
Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite kõnniteel peatumise osas. Edaspidi tohib kõnniteel peatuda või parkida ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks mootorsõidukiga peatuda ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohtade märgistamise saab korraldada omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.
Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.
Eelnõuga luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.
Päeva- ja nädalahoiuteenust saab eelnõu järgi kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.
Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse eelnõuga erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE), mille eesmärk on vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.
Finantsettevõtted peavad edaspidi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest teavitama Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit, samuti kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve. Ettevõtetel peab olema tegevusplaan, et rünnete ja häirete korral oleks võimalik kahju piirata ja teenuste osutamist kiiresti jätkata. Riskide maandamine tagab parema andmete kaitse, klientide usalduse ja äritegevuse järjepidevuse.
Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit, sealhulgas panku, kindlustusandjaid ja investeerimisühinguid. Osale ettevõtetest kohaldub leebem regulatsioon ja mikroettevõtetele on ette nähtud erandid. Eelnõu tagab kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel, mille ühtlustamises ja tõhustamises lepiti kokku 2022. aasta lõpus.
Lisaks tõstetakse eelnõuga ELi määrusest lähtuvalt kindlustusvahendajate kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kindlustussummade piirmääri.
Ühe eelnõu arutelu lükkub edasi
Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta koolilõuna miinimummaksumus õpilase kohta ühelt eurolt kahele eurole päevas. Algatajate hinnangul aitaks toetuse kaheeurose alammäära seaduses sätestamine tagada, et koolilõuna oleks tervislik ja maitsev ning õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav. Viimati tõstis riik koolilõuna toetuse alammäära 2018. aastal.
Istung lõppes kell 21.14.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]