Riigikogu kuulas ära justiits- ja digiministri aastaettekanded ja võttis vastu ühe seaduse
Riigikogu täiskogu võttis tänasel istungil vastu kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse ja kuulas ära justiits- ja digiminister Liisa Pakosta aastaettekanded kriminaalpoliitika ja õigusloomepoliitika põhialustest. Lisaks läbi esimese lugemise rahvaraamatukogu seaduse eelnõu.
Vastu võeti üks seadus
Kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadusega (843 SE) täpsustatakse alustavaid õpetajaid puudutavat regulatsiooni.
Seadus võimaldab kutseõppeasutusel sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu kutseõpetajana tööle asuva inimesega, kes omandab samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni, ning üldharidusainete õpetajaga, kes läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Nagu kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele, kehtib ka neile õpetajate töötasu alammäär.
Seadus võimaldab koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei leidu. See toetab kutseõpetajate järelkasvu ning aitab leevendada õpetajate vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevaid riske.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu viis Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), mis reformib raamatukoguvõrku. Eelnõu kohaselt tuuakse kõik maakonnaraamatukogud ühte rahvaraamatukogude süsteemi ning võetakse kasutusele ühtne üle-eestiline andmekogu.
Kui praegu on raamatukoguvõrk 15 maakonnaraamatukogu keskne, siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks on kavas senise kolme vananenud süsteemi asemel kasutusele võtta üks andmekogu, millega liituvad rahvusraamatukogu, teadus- ja eriala- ning rahvaraamatukogud ning soovi korral ka kooliraamatukogud.
Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid see muutub nende jaoks paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Kui seni on kesksed koordineerijad olnud 15 maakonnaraamatukogu 58 töötajat, siis nüüd saab keskseks juhtijaks Eesti Rahvusraamatukogu, kes võtab riiklikud ülesanded etapiviisiliselt üle. Senised raamatukogutöötajad saavad kandideerida ka loodavatele ametikohtadele.
Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muuhulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka kogude komplekteerimise ülesande. Rahvaraamatukogu saab väljaandeid ise tellida kohaliku omavalitsuse eraldatud raha eest.
Seadus on plaanitud jõustuma põhiosas 1. jaanuaril 2027 ning osa muudatusi 1. juuliks 2027. Üleminek on kavandatud etapiviisiliselt, et omavalitsustel, raamatukogudel ja rahvusraamatukogul oleks aega muudatusteks valmistuda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 28 ja vastu oli 41 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Kuulati ära justiits- ja digiministri aastaettekanded
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika põhialuste elluviimisest 2025. aastal. Minister ütles: „Olud muutuvad ja seetõttu, kui te lubate, ma keskendun tänases ettekandes neljale teemale, kus viimasel ajal saame öelda, et meil on tõesti murekohad, mida me saame parandada ja peaksime parandama.” Pakosta nimetas nendena süütuse presumptsiooni austamist, laste väljakukkumist abivõrgustikest, ühiskonnas pead tõstnud kihku irduda tõenduspõhisest kriminaalpoliitikast ning ülekriminaliseerimist ja ülekaristamist, mis kulutavad uurimisasutuste ressursse tegelike ohvrite aitamise arvelt.
Süütuse presumptsiooni käsitledes rõhutas minister: „Meie põhiseaduse § 22 ütleb selgelt, et mitte kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.” Ta nentis aga, et kahjuks näeme selle põhimõtte laialdast rikkumist, mis on kaasa toonud põhjendamatuid kannatusi süüta inimestele. Pakosta tõi välja, et süütuse presumptsiooni vastu on teiste seas eksinud ka ametnikud, riigiesindajad ja meedia. „Me näeme probleeme ka meedia poolt tagant õhutatud survega heita inimesi, justkui nad oleksid süüdi, ühiskonna äärealadele enne, kui kohtuotsus on jõustunud. See omalaadne omakohtusoov ja tahtmine inimest süüdi mõista enne süüdimõistvat kohtuotsust on, olgem ausad, ühiskonnas viimastel aegadel laiemalt levinud. Kahjuks on see kaasa toonud ka esimesi füüsilise vägivalla ohvreid,” ütles Pakosta. Selle punkti lõpetuseks rõhutas minister veelkord, et ühiskond on oluliselt tervem, kui lähtub süütuse presumptsiooni põhimõttest.
Lapsi puudutava varajase toe vajalikkust kirjeldas Pakosta nii: „Mida nooremas vanuses laps saab talle vajalikku abi, seda tõhusam see abi on ja seda suurem on kindlus, et see abi tõesti toimib.” Ta märkis laste õigusrikkumiste trendi kohta, et mullu oli 4252 alaealiste süütegu, mis 2024. aastaga võrreldes on kasvanud. Lahendusena tutvustas minister andmepõhist sekkumist: „Me oleme käivitanud Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel tehisaru kasutava projekti koostöös teiste ministeeriumidega, mille eesmärk on tagada see, et mitte ükski noor, mitte ükski laps ei jääks haldusalade vahel ilma abita.” Pakosta sõnul on Mudila-nimelise projekti eesmärk vältida laste sattumist bürokraatia hammasrataste vahele.
Karistuspoliitika tulemuslikkuse osas tõi Pakosta välja vangide arvu vähemise: „Eestis on viimase kümne aastaga vangide arv vähenenud umbes 1300 inimese võrra.” Lisaks rõhutas Pakosta korduvkuritegevuse vähendamise mõju: „Ka Eestis on selge vahe nende kinnipeetavate vahel, kes vanglast vabanevad otse, uste selja taga kinni pannes, nende puhul on retsidiivsusmäär 25%, ja juhul, kui on kriminaalhoolduse kaudu vabanemine, 16%.”
Ülekriminaliseerimise kohta ütles Pakosta, et üksnes tehniline eksimus paberil, mis kellelegi ei ole tekitanud kahju ega kasu, ei peaks viima vanglakaristuse hirmuni. Oma ettekande lõpetas minister üleskutsega suunata uurijate ressursse targemalt: „Meil on teemasid, mida vaadata, et meie uurijad saaksid tõesti tegeleda päris kuritegudega ja panna oma ressursse sinna, et kõik kurjategijad Eestis saaksid kiiresti õiglase karistuse.”
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi, Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits.
Oma tänases teises ettekandes tutvustas justiits- ja digiminister hea õigusloome põhimõtete rakendamist 2025. aastal. Minister rõhutas, et möödunud aastat iseloomustas selge edasiminek bürokraatia vähendamisel. „Üks-sisse-üks-välja-põhimõte, mille suhtes olid väga paljud skeptilised, sai normiks ja andis ka päriselt tulemusi,” ütles Liisa Pakosta. Tema sõnul tähendas see, et ministeeriumid ei kavandanud enam uusi nõudeid kergekäeliselt.
Pakosta tõi välja, et võrreldes 2024. aastaga kasvas oluliselt nende eelnõude osakaal, kus halduskoormus kahanes, ning ligi kolmandiku eelnõude puhul rakendati koormuse tasakaalustamise reeglit. Teise suure positiivse sammuna nimetas minister määruste revisjoni. „Määruseid oli meil Eestis riigi poolt kehtestatud Riigi Teatajas 4009 ja tegelikult iga viies nendest sai kas kustutatud või muudetud,” ütles Pakosta. Ta lisas, et revisjoni tulemusel said kõik määrused ka peremehe, mis teeb inimeste jaoks lihtsamaks selgituste saamise ja vastutava asutuse leidmise.
Samas tunnistas minister, et õigusloome kvaliteedis esineb endiselt puudujääke, eriti põhiseaduspärasuse analüüside osas. „Me näeme endiselt seda, et põhiseaduspärasuse analüüs kas puudub üldse eelnõude juures või on see päris formaalne,” ütles Pakosta. Ta märkis, et Justiits- ja Digiministeeriumi analüüsi järgi oli puudustega eelnõude osakaal 2025. aastal koguni kaks kolmandikku. Minister viitas ka sõltumatule eksperthinnangule, mille autorid rõhutasid, et enne seadusloomega alustamist tuleb selgelt hinnata, kas probleem üldse on olemas ja kas seda saaks lahendada muude vahenditega. Pakosta tsiteeris eksperte: „Kuuldes sõna probleem, istub eestlane laua taha ja hakkab seadust kirjutama.”
Pakosta selgitas ka põhimõtteid, mille alusel Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõusid kooskõlastamata. „Meil on neli alust, mida me oleme kõva ja selge häälega välja öelnud, kus me jätame eelnõu kooskõlastamata,” ütles minister, nimetades nende seas põhjendamatut Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist, puudulikku põhiseaduspärasuse analüüsi, vastuolu andmekaitsenõuetega ning halduskoormuse tasakaalustamise reegli eiramist. Ta rõhutas andmekaitse tähtsust tehisaruajastul: „Riigi poolt inimeste andmete kasutamine on erakordselt suur vastutus ja andmekaitse reeglid peavad olema täie ranguse ja täie tõsidusega täidetud.”
Lisaks käsitles minister Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist ning märkis, et varasemad regulatsioonid on sageli halduskoormust suurendanud, kuid see suund on muutumas. „Ka Euroopa Liit ise on käsile võtnud halduskoormuse vähendamise,” ütles Pakosta.
Ettekande lõpuosas rõhutas Pakosta Riigikogu rolli hea õigusloome tagamisel ning vajadust väljuda automaatsest seadusloome-refleksist. „Õigusloome eesmärk on ju reguleerida üksnes siis, kui mitte mingisugune muu variant mitte ühelgi moel abiks olla ei saa,” ütles minister.
Läbirääkimistel võttis sõna Madis Timpson Reformierakonnast.
Istungi tööaja lõppemise jäi arutelu pooleli ning läbirääkimistega jätkatakse homsel istungil.
Istung lõppes kell 13.56.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: press@riigikogu.ee
