Riigikogu kuulas tänasel istungil ära Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekande inspektsiooni eelmise aasta aruandest.

Kessler tõi Riigikogu ees esile, et lähitulevikus mõjutavad majanduskeskkonda oluliselt inflatsioon, rahapoliitika ja konservatiivsemad rahastamise tingimused, toorainete, energia, väärtpaberite ja kinnisvara hinnad, ebastabiilsus tarneahelates ja muu selline. Tõsine risk on tema sõnul stagflatsioon, kus kõrgele inflatsioonile lisandub vähe kasvav või suisa kahanev majandus.

„Sellisel juhul inimeste elukallidus tõuseb, aga töö kaob. See kõik mõjutab äride ja majapidamiste maksejõudu, usaldust ja valikuid. Ühiskonnana on mõistlik neid riske teadvustada, aegsasti läbi arutada erinevad võimalused riskide juhtimiseks, ümberkujundamiseks või aktsepteerimiseks. Finantsjärelevalvele on see kõik oluline, kuna krediidiriski, tururiski, likviidsusriski, aga ka poliitilise riski realiseerumine võib kaasa tuua mullistusi finantssektoris, mis seetõttu ei pruugi enam ühiskonnale soovitaval moel toimida või võib halvemal juhul neile kaasa tuua olulise lisakulu, näiteks kui Tagatisfondi kaudu on vaja asuda hüvitama hoiuseid,“ rääkis ta.

Kessleri sõnul on Finantsinspektsiooni fookus lähiajal finantsvahendajate jätkusuutlikkusel ja piisavate puhvrite olemasolul, et kanda riskidest tingitud kahjumeid ilma, et ohtu satuksid hoiustajate ja muude kreeditoride õigused. „Just praegu on õige aeg heas mõttes läbi katsuda finantsturvavõrgustiku toimivus. Näiteks Tagatisfondil peab olema sobiv raamistik oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas laenamiseks,“ ütles ta.

Kessleri sõnul tuleb mõista, kas laenutagatiste realiseerimise, maksejõuetuse ja õiguskaitsevahendite raamistik on juba selline, mis toob kaasa ühiskondlikult soovitud tagajärje ka kriisiolukorras. „Kas meil on paigas protsessid ja võimekus, mis juhtudel ja kuidas riik hätta sattunud laenuvõlglasi aitab tagasi ree peale? Kõige halvem on olukord, kus alles kriisikuumuses selgub, et riik eeldab pankadelt sotsiaalse iseloomuga ülesannete täitmist ja pangad äridena ootavad samas riigilt selliste kohustuste kandmist. Kogemus näitab, et segaduses sündinud ja kiirustades tehtud otsustel on potentsiaali kurvastada kõiki asjassepuutuvaid sidusrühmi,“ rääkis ta.

Läbirääkimistel võttis sõna Riina Sikkut (SDE).

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogu istungil läbis teise lugemise valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu (590 SE), mille kohaselt muudetakse ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks. Muudatuste eesmärk on koondada riigikaitseks vajalike varade haldamine ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine üheks tervikuks.

Iseseisva kaitsevõime tõhusamaks tagamiseks viiakse riigikaitse huvides määratavate koormistega seotud funktsioonid ja järelevalve tegemine Kaitseressursside Ametist ning riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingud Kaitseministeeriumist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.

Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles riigikaitseks vajalike ressurssidega, sealhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid ja ülesandeid. Seni riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise, sealhulgas planeeringute kooskõlastamise ja maapõueseadusega seotud toiminguid teinud Kaitseministeerium keskendub eelnõu kohaselt peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele ja võime planeerimisele. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Lisaks muudetakse eelnõuga paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või selle korraldamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE), Riho Breivel (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Samuti läbis teise lugemise valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE), mis korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid.

Eelnõu järgi määratakse Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.

Lennuohutuse tagamiseks sätestatakse, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid, et piloodid ja kaugpiloodid saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.

Majanduskomisjon lisas eelnõusse teise lugemise eel sätted, mis võimaldavad riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra lahendamiseks vajalikke ehitisi rajada lihtsustatud menetluses ehk tavapärasest kiiremini. Otsuse selle kohta, et ehitis on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra lahendamiseks, teeb valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, mis muu hulgas sisaldab asjakohaseid ohuhinnanguid.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja (I).

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) teise lugemise otsustas Riigikogu juhtivkomisjoni ettepanekul katkestada. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral.

Eelnõuga luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Eelnõu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Esimese aasta hoiustamise kulud kaetakse riigieelarvest.

Eelnõuga täpsustatakse ka LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust, sealhulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG-terminali halduri kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna Konkurentsiameti eelarvesse.

Teise lugemise eel viis majanduskomisjon eelnõusse keskkonnatasude seaduse muudatuse, mis paneb tuuleelektrijaamade rajajatele kohustuse maksta kohalikele elanikele tuulikutasu. Muudatuse kohaselt hakkavad maismaa tuulikupidajatelt kuni kuue kuu alampalga suurust hüvitist saama tuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Meretuuleparkide puhul saab valemi järgi arvutatavat hüvitist omavalitsus, kelle rannajoonele on park lähemal kui 20 kilomeetrit. Kalandusettevõtjad hakkavad hüvitist saama juhul, kui nende kalasaak tuulepargi tõttu tõendatult kannatab. Juba töötavatele tuuleparkidele tuulikutasu maksmise kohustus ei laiene.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva (SDE), Annely Akkermann (RE), Andres Metsoja (I) ja Kristen Michal (RE).

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. juuni kell 9.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE) esimene lugemine jäi pooleli seoses istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse järgmisel korralisel istungil tuleval töönädalal.

Eelnõu näeb ette tõsta lastetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Praegu on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 60 ning alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus. Algatajate sõnul on eelnõu ajendatud hüppelisest energia ja toiduainete hinnatõusust, mis on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut ning tabanud eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid.

Tänasel istungil võtsid läbirääkimistel sõna Helmen Kütt (SDE), Urmas Reinsalu (I), Jürgen Ligi (RE) ja Mart Helme (EKRE).

Istung lõppes kell 14.01.

Istungi stenogramm  

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]