Riigikogu tänasel täiskogu istungil tegi ettekande Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Kadri Simson.

„Minu senine töökogemus riigikogulasena ning majandus- ja taristuministrina annavad head eeldused, et ka Euroopas Eestit väärikalt esindada,“ märkis Kadri Simson. Ta tõi välja, et tema senine kogemus loob head eeldused näiteks energeetika, majanduse või transpordiga tegelemiseks, kuid lõplik otsus vastutusvaldkondade ja portfellide osas jääb tulevasele komisjoni presidendile, kellel tuleb kaaluda iga volinikukandidaati. Tema hinnangul on kõik vastutusvaldkonnad Euroopa Komisjonis tähtsad ning väärikad.

Simson tõi välja, et voliniku nimetamine on iga riigi õigus, see tagab võimaluse komisjonis tehtavatest otsustes kaasa rääkida ja saada vajalikku infot Euroopa Liidu otsustamises toimuvast.

„Olen veendunud, et meie kõigi huvides on tugev ja solidaarne Euroopa Liit. Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on just usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Meie huvides on ühtne ja avatud Euroopa Liit,“ märkis kandidaat.

Simsoni sõnul peab peagi ametisse asuv uus Euroopa Komisjon pöörama tähelepanu Euroopa julgeolekule ning ei tohi unustada lähedasi suhteid Ühendkuningriigiga ja seda ka julgeolekualaselt. Ta ütles, et liidu ja meie liitlaste vahelistesse suhetesse tuleb panustada ning neid tuleb arendada. Kandidaat tõi välja, et praegu ei ole veel selge, mis saab Ühendkuningriigist, kuid on arusaadav, et Eesti ei saa ka tulevikus ilma heade ja tugevate sidemeteta.

Simson on seisukohal, et tugevam Euroopa siseturg on kõigi huvides ja see loob Euroopa ning sealhulgas Eesti ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. „Nii nagu oleme Eestis asunud vähendama kõiksugu bürokraatlikke meetmeid, mis ettevõtjate tegevust piiravad, tuleb seesuguseid asjatuid takistusi kaotada ka Euroopa siseturul. Me vajame vähem barjääre ning rohkem koostööd,“ märkis Simson.

Ta lisas, et Eestil tuleb arendada digitaalset siseturgu, sest see aitab kasvatada ühiskondlikku heaolu. „Me peame olema tehnoloogilise innovatsiooni eesotsas, sest see on meie konkurentsieelis. Eesti tugeva digiriigina saab anda oma panuse üleeuroopalisse arengusse,“ rääkis Simson.

Ta märkis, et usub Euroopa Liitu ja meie ühisesse turgu, inimeste piirideta liikumisse ning peab tähtsaks iga inimest. Simson rääkis, et seisab uute transpordilahenduste ja -projektide eest ning peab tähtsaks innovatsiooni transpordist energeetikani. Kandidaadi sõnul seisab Euroopa Komisjonil ees palju väljakutseid, millest üheks tähtsamaks võib pidada tulevast rahastusperioodi. Simson tõi veel välja, et teravate teemadena on endiselt laual julgeolek, piiriküsimused, Euroopa Liidu majandus, maailma suurjõududega konkureerimine ja koostöö.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anneli Ott Keskerakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Kaja Kallas Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu Valge saali lippude arutelu:

Istungil toimus päevakorraväline hääletus, mille sisuks oli Reformierakonna ettepanek taastada olukord, kus Riigikogu Valgesse saali on kõrvuti paigutatud Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp.

Ettepaneku poolt oli 32 Riigikogu liiget ja vastu 34 liiget.

Ettepanek ei leidnud toetust.

Pärast hääletust toimus istungisaalis hääletuse üle arutelu. Istungi juhataja võttis vaheaja ja Riigikogu juhatus kogunes hääletusega seotud küsimusi arutama. Juhatus otsustas anda Reformierakonnale võimaluse täpsustada hääletusele mineva küsimuse teksti.

Seejärel pandi hääletusele Reformierakonna ettepanek korraldada Riigikogu Valges saalis Euroopa Liidu lippude väljapanek kõrvuti Eesti Vabariigi lippudega.

Selle ettepaneku poolt oli 38 Riigikogu liiget ja vastu 39 liiget.

Ettepanek ei leidnud toetust.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Seadust täiendatakse tulenevalt Euroopa Liidu vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ja täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.

Seadusega täiendatakse jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega.

Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ning nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ja alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate.

Seadusega täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.

Seaduse poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse (26 SE) eesmärk on kiita heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi NATOga ühinemist käsitleva lepingu protokoll.

Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni, selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. Lisaks kinnitatakse sellega, et avatud uste poliitika kui üks NATO suurimaid edulugusid on jätkuvalt elujõuline ja täidab oma peamist ülesannet, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõttele toetuva julgeoleku ning stabiilsuse vööndi laiendamine Euroopas.

Seletuskirjas tuuakse välja, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi käsitatakse relvastatud rünnakut selle lepingu osalisriigi vastu relvastatud rünnakuna kõigi osalisriikide, ka Eesti vastu, millele tuleb vastata kollektiivkaitsega. Protokolli jõustades võtab Eesti seega kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit.

Põhja-Makedooniast saab NATO 30. liige pärast seda, kui protokolli on oma riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitnud kõik praegused liikmesriigid. Senist praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat.

Seaduse poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ (34 OE) näeb ette moodustada Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Aadu Must, delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert, liikmed Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus.

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee ehk Balti Assamblee (BA) asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas.

BA moodustati kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks.

BA seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

BA tööorganid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat.

BA on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon; haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon; õigus- ja julgeolekukomisjon; heaolukomisjon.

Otsuse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (28 SE) võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.

Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.

Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.

Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi. Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida.

Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (29 SE) võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv liikmesriikide vahel tulu või kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta, mis kohaldub maksulepinguga hõlmatud tulu- ja kapitalimaksudele.

Kavandatud muudatused annavad detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid piiriüleste maksuvaidluste lahendamiseks võrreldes olemasolevate võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisel. Samuti annavad muudatused kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdavad protsessis maksumaksja õigusi. Maksuvaidluse lahendamise lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide, kui maksumaksja sellega nõustub.

Seletuskirjas märgitakse, et aastas esitatakse maksu- ja tolliametile maksulepingute alusel kümmekond topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika kohaselt on Eesti lahendanud maksulepingu alusel esitatud topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlused kuue kuu jooksul.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul on kavas maksu- ja tolliametile anda õigus maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuse vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Vedelkütuse seaduses on kavas kütuse käitlemise andmekogust andmete saajate hulka lisada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ning keskkonnaministeerium.

Seadus on kavandatud jõustuma 30. juunil 2019. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018 või hiljem alanud maksuperioodi puudutava vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).

Kokkulepe loob võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe riigi vahel. Näiteks võimaldab kokkulepe tunnustada lennukõlblikkuse sertifikaate, pädevustunnistusi ja litsentse ning reguleerib lennugraafikute kinnitamise protseduure. Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinn-Dubai liini 2019/2020 talvel opereerima Dubai Aviation Corporation, Flydubai nime all, ning see oleks esimene lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Lennuliini avamine loob paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 15. oktoobril 2015 ning välisministrid kirjutasid sellele alla 28. septembril 2018. aastal New Yorgis.

Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.

Kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi (pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastused lennuettevõtjale), mis on vajalik põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu on kokkulepe vajalik Riigikogus ratifitseerida.

Kokkulepe jõustub peale riigisisese menetluse lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist.

Tänasel istungil andis ametivande Riigikogu liige Kalle Grünthal.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201906121400.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]