Tänasel Riigikogu täiskogu istungil kuulati ära Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni aruanded möödunud aasta kohta. Istungi alguses andis ametivande Riigikogu liige Mihkel Lees.

Eesti Panga aastaaruanne

Eesti Panga president Madis Müller tutvustas oma ettekandes Eesti Panga 2023. aasta aruannet.

Madis Müller alustas ettekannet hinnatõusu temaatikaga, kuna hinnastabiilsuse tagamine on Eesti Panga ja teiste euroala keskpankade peamine ülesanne.

„See on stabiilse majanduskasvu üks nurgakividest ja läheb inimestele kõige rohkem korda, sest see mõjutab nende igapäevast toimetulekut, et hoogsa inflatsiooni tõttu tuli rahapoliitikat karmistada kiiremini ja rohkem, kui varem arvati,” sõnas Müller oma ettekandes.

Müller viitas ettekandes, et kindlustunne, et hinnatõusutempo on euroalal naasmas eesmärgile, mille järgi tarbijahinnad kasvaksid aastas 2%, võimaldas mullu oktoobris Euroopa Keskpanga nõukogul peatada intressimäärade tõstmise ja tänavu juunis intressimäärasid esimest korda kärpida.

Samuti jätkab keskpank varasematel aastatel majanduse toetuseks käivitatud varaostukavade koomale tõmbamist.

Peatudes Eesti Panga rollil valitsuse majandusnõustajana, ütles Madis Müller oma ettekandes, et lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik. Kasvavad võlateenindamiskulud jätavad valitsusele järjest vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustamisel ning vähem võimalusi majandusele tuge pakkuda.

 „Eesti Panga soovitus on olnud, et Eesti kehtestatud riigisisesed eelarvereeglid peaksid olema mõnevõrra rangemad kui Euroopas ühiselt kokku lepitud reeglid, et hoida võlakoormuse kasvu kontrolli all ning koguda headel aegadel reserve. Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet,” ütles Müller.

Lisaks võiks Eesti Panga arvates toimuda Eesti ühiskonnas pidev konkurentsivõime monitooring ja arutelu.

Müller ütles oma kõnes, et järjest rohkem tähelepanu pööratakse keskpanga tegevuses kriisikindluse parandamisele. Vaadatakse üle ja täiendatakse valmisolekuplaane ning viiakse läbi õppusi. Seaduse järgi on Eesti Panga korraldada, et sellised elutähtsad teenused nagu maksed ja sularaharinglus toimiksid ka hädaolukorras.

Eesti majanduses jätkus esimeses kvartalis veel langus, kuid aasta teise poole suhtes on Eesti Pank optimistlikum. Energiahinnad on langenud, inimeste ostujõud paranenud, investeeringud kasvanud, tööjõukulude kasv aeglustub ja prognooside põhjal peaks ekspordi sihtturgude nõudlus hakkama taastuma. Teisalt püsivad endiselt riskid, mille on tekitanud Venemaa agressioon ja geopoliitilised pinged.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Sutt Reformierakonna fraktsioonist.

Finantsinspektsiooni aastaaruanne

Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruannet tutvustas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahendusasutus, mis tegutseb Eesti Panga juures ja on osaks Euroopa Keskpanga pangajärelevalvesüsteemist ning Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisilahendussüsteemist. Finantsinspektsiooni tegevuse 2023. aasta märksõnadeks olid aruandes miljonitrahv, rahapesu tõkestamine, digitehnoloogia areng ja pankade puhvrid. 2024. aastal on inspektsiooni tähelepanu keskpunktis on krediiditurg, kriisiõppused ja küberrisk.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ja Andre Hanimägi Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Kahe eelnõu esimene lugemine jäi ära

Ettekandja puudumise tõttu jäi ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest“ eelnõu (208 OE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduste eelnõud, et luua keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis.

Ettekandja puudumise tõttu jäi ära ka Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta Siseministeeriumi valitsemisalas“ eelnõu (275 OE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on teha valitsusele ettepanek luua Siseministeeriumi valitsemisalas sisekaitsereserv, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet suudaks oma riigikaitseülesandeid täita ka kriisi- ja sõjaajal.

Ametivanne

Seoses Ants Laaneotsa tagasiastumisega andis tänase istungi alguses Riigikogu liikme ametivande asendusliige Mihkel Lees.

Istungi stenogramm
Fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside