Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tegi tänasel Riigikogu istungil traditsioonilise aastaettekande Eesti kriminaalpoliitika ja õiguspoliitika põhialustest.

Justiits- ja digiminister juhatas oma ettekande sisse mõningate möödunud aasta näitajatega. „Kui me vaatame suurt pilti, siis kahjuks negatiivse poole pealt me näeme, et meil on ka eelmisel aastal võrreldes üle-eelmise aastaga registreeritud kuritegude arv kasvanud. Tõsi, see kasvu tõus on veidi aeglustunud. Kui eelmine kord siin puldis käies ma pidin rääkima seitsmeprotsendilisest tõusust, siis nüüd tõus on kolm protsenti,” sõnas Pakosta.

Minister tõi välja, et kõige enam registreeritud kuriteoliikideks on vargused (üle 10 000 varguse), teisel kohal on kehaline väärkohtlemine ja kolmandal mootorsõiduki joobes juhtimine. Kasvanud on liikluskuritegude ja varguste arv.

Pakosta väljendas muret ka selle üle, et kasvanud on kelmuste arv: „Ehk 14%-line kelmuste kasv eelmisel aastal võrreldes üle-eelmise aastaga näitab seda, et vähemalt 16 miljonit eurot, mis inimestelt sisuliselt varastati kelmustega, me peame seal palju rohkem ennetusele mõtlema,” tõi Pakosta välja.

„Aga tooksin esile vast ühe suure probleemi, mis on sotsiaalvaldkonnaga ja meil kuritegevuse ennetamisega ühine. Kui te panite tähele, siis hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut värske uuringu nikotiinitarbimise kohta noorte hulgas. Me kahjuks oleme maailmas juhtiv riik nikotiini kasutamise kasvu osas noorte hulgas. Sisuliselt iga kolmas koolitüdruk on viimase 12 kuu jooksul veipi proovinud, vähemalt proovinud. Ja kui ma prokuröridega räägin, siis nad näevad väga suure murekohana seda, et tubakaseadus küll keelab Eestisse posti teel tubakatoodete müügi või posti kaudu pakkidena tubakatoodete müügi, ent Eestis ei ole see kuidagi sanktsioneeritud,” ütles Pakosta.

Oma ettekande lõpetas justiits- ja digiminister korruptsioonitemaatikaga. Ta tõi välja, et kui Eesti on teiste riikidega võrreldes liikunud korruptsioonivabaduse näitajates ülespoole, ei taju ühiskond seda. „Samal ajal väga palju inimesi Eestis tajub seda, et Eesti riik ei toimi õiglaselt, neile inimestele tundub, et ametnikud ja poliitikud ei ole piisavalt avatud ka selles osas, milliste lobistidega nad kohtuvad. Enam kui 70% Eesti inimestest leiab, et see on mure,” ütles Pakosta, väljendades siiski heameelt selle üle, et korruptsioonivastane seadus on Riigikogus juba uuendamisel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riigikogu liige Jaanus Karilaid Isamaa fraktsiooni nimel, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsioonist ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Justiits- ja digiminister andis Riigikogule ülevaate ka Eesti õigusloomepoliitikast. Tema ettekanne keskendus kõige enam küsimusele, kas tänane seadusloome toimub põhiseaduse vaimus.

Pakosta tõi välja, et tänasele ülevaatele andis eksperthinnangu vandeadvokaat Hannes Vallikivi, kes oma analüüsis teeb ettepaneku muuta eelnõude seletuskirja ülesehitust niimoodi, et see põhiseaduslikkuse analüüs oleks alati eraldi peatükina selgelt välja toodud. „Sellisel juhul oleks kiirem ja lihtsam anda mustvalget hinnangut, kas see põhiseaduslikkuse analüüs üleüldse on olemas või ei ole olemas. Ja ma arvan, et see on väga hea ettepanek Hannes Vallikivil. Me kindlasti võtame selle ette, et selline muudatus teha, et see jälgimine oleks lihtsam,” ütles Pakosta.

Minister tõi välja, et seadusloome ei tohiks samal ajal suurendada halduskoormust: „Parem põhiseaduslikkuse analüüs koos selle nõudega, et halduskoormust suurendaval juhul tuleb kaasa panna ka eelnõu, mis halduskoormust vähendab, kas siis ettevõtjatele, avalikule sektorile endale või ka eraisikutele, peaks pöörama seda laeva väga palju selles suunas, et me ei tooda uut halduskoormust juurde, aga samal ajal ikkagi süstemaatiliselt ja kõhklematult olemasolevat vähendame.”

Läbirääkimistel võtsid sõna Riigikogu liige Jaanus Karilaid Isamaa fraktsiooni nimel ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside