Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) sisuks on Riigikogu raportisüsteemi loomine. Samuti tehakse kohustuslikuks komisjoni seletuskirja koostamine menetluses olevate eelnõude teiseks lugemiseks.  Eelnõuga nähakse ette ka valitsusliikmete Riigikogu infotunnis osalemise korra muudatused. Fraktsioonidele antakse võimalus algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummi ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seaduse eelnõuga (521 SE) muudetakse piirang, mis ei luba riigiametnikul pärast ametist vabastamist töötada riigiametnikuna mõnes teises riigiametis või omavalitsuses, mille üle ta riigiametnikuna varem järelvalvet teostas.              

 

Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (567 SE) pikendatakse puude raskusastme tuvastamise tähtaega ning rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aega. Samuti ühtlustatakse puude raskuastme ja püsiva töövõime kaotuse tuvastamise ning rehabilitatsiooniplaani kestuse tähtajad. Eelnõuga pikendatakse ka terviseseisundi kirjelduse täitmise aega. Samuti reguleeritakse psüühikahäirega inimeste erihoolekandeteenuste osutamise korda.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (540 SE) sätestatakse seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.

 

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (550 SE) piiratakse residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi, kaotades õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude tulust mahaarvamise õiguse.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) võetakse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi käibemaksudirektiivi muudatused, mis puudutavad teenuse käibe tekkimise koha määratlemist, mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korda ja ühendusesisese käibe aruandlust. Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise eesmärgil maksustatakse sarnaselt tollilao ja maksulaoga aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise määra asemel. Maksupettuste vältimise eesmärgil lisatakse seadusesse maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata. Eelnõuga täiendatakse käibe mõistet, lisades kauba sundvõõrandamise.

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (565 SE) sätestab kehtiva seadusega võrreldes eksporditehingute riikliku tagamise täiesti uued alused, sh ekspordigarantiide asemel eksporditagatiste väljastamise, eksporditagatiste väljastamise äriühingu poolt, uued põhimõtted riigi osalemisel tagatisevõtja nõude täitmisel, samuti võimaldab eelnõu olulisel määral suurendada riiklikult tagatavate eksporditehingute kogumahtu. Edaspidi hakkab riiklike eksporditagatiste andmisega tegelema sihtasutuse asemel riigi osalusega ekspordi tagamiseks loodav krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja, millele kohaldub kindlustustegevuse seadus, ning uus seadus reguleerib edaspidi ainult ekspordi riikliku tagamisega seotud erisusi.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) muudetakse raamatupidamise seadust, äriseadustikku, ametiühingute seadust, erakonnaseadust, kirikute ja koguduste seadust, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust, korteriühistuseadust, maaparandusseadust, mittetulundusühingute seadust, notariaadiseadust, sihtasutuste seadust, tarbijakaitseseadust ja tulundusühistuseadust. Eelnõu täpsustab äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ning sätestab aluse majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu (437 SE). Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Uue riigivaraseaduse eelnõu kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika kujundamiseks. Järelevalve teostamiseks ning ettepanekute tegemiseks vajab rahandusministeerium objektiivset infot riigi kinnisvara koguse, seisukorra ning tehingute kohta. Riigiasutused vara kasutajatena vajavad ülevaadet oma vara kasutamise ja sellega sõlmitud lepingute üle. Samuti on oluline, et riigivara valitsejatel oleks võimalik edastada pakkumisi ja teateid teistele riigivara valitsejatele elektroonilist kanalit pidi, et lõpetada töömahukas ringkirjade saatmine.

 

Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõuga (588 SE) tehakse muudatused akadeemia liikmete staatuses ning juhtimise korraldamises. Muudatused jagunevad kolmeks: täpsustatakse liikmeskonna koosseisu; muudetakse akadeemikutasu määramise korraldust ning muudetakse akadeemia asutuste asutamise korraldust.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) muudab isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda selliselt, et menetlus oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne.      

Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (566 SE). Konventsiooni eesmärk on tõhusalt võidelda korruptsiooniga kõigis selle ilmingutes, nii avalikus kui ka erasektoris. Seejuures lähenetakse probleemile mitte kitsalt korruptiivsete tegude kriminaliseerimisega, vaid suurt tähelepanu on pööratud ka korruptsiooni ennetamisele, kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu vältimisele, vara tagastamisele selle päritoluriiki, läbipaistvale ja ausale avalike asjade haldamisele ning riikide koostööle nii õiguse kui ka muude korruptsioonivastaste meetmete arendamise vallas. Kohustuslike sätete kõrval sisaldab konventsioon suuresti soovitusliku iseloomuga meetmeid, mis annab riikidele enam võimalusi seda järgida. 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2008. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (577 OE). Koondaruande koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (589 SE) olulisemaks mõjuks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõus seoses regulatsiooni rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimisega ning rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni tegevuse suurema õiguskindluse tagamisega.                       

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE) eesmärk on alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmine. Valitsus teeb ettepaneku tõsta alates järgmise aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi 10 % ning alates 1. jaanuarist 2011 tubakaaktsiisi 20 %.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõuga (586 SE) jäetakse ära kehtivas seaduses ette nähtud tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu tõus. Seega fikseeritakse tulumaksu määr 2009. aastal kehtivale 21%-le ning maksuvaba tulu 27 000 kroonile.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (563 SE) täiendatakse seaduse sõnastust organisatsiooni nimetusega „Kaitseliit“. Täpsustus on vajalik, kuna kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole võimalik kaitselennunduse õhusõidukite registris pidada arvestust ja töödelda andmeid kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle. Lisaks kaitselennunduse õhusõidukite registrile eksisteerib ka õhusõidukite register, kuhu ei kanta kaitseväe (ja uue sõnastuse kohaselt ka kaitseliidu) ülesannete täitmiseks kasutatavaid õhusõidukeid.

 

Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu (545 SE) käsitleb eru- ja reservkaitseväelastele pensioni arvutamise aluseid.

 

Riigikontrolör Mihkel Oviir andis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal.

           

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Toomas Vareki esitatud küsimusele maade oksjoni, Valdur Lahtvee esitatud küsimusele Nabala maardla varude ja Mark Soosaare esitatud küsimusele seoses Riigikogu avaldusega Nord Streami poolt rajatava gaasijuhtme kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Kalle Laaneti esitatud küsimusele Äripäeva kuriteokahtluse teate kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Enn Eesmaa esitatud küsimusele välisministeeriumi tuleva aasta eelarve kohta.

 

Istung lõppes kell 18.20.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus