Riigikogu kinnitas tänasel istungil riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande ning lõpetas ühe eelnõu teise ja üheksa eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu võttis 77 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (309 OE), mis annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga 23,99 miljardi euro väärtuses vara, millest suurema osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardit eurot.

Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sellest 6,95 miljardit ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE), millega luuakse põllumajandusandmete varamu, et töödelda põllumajanduslike tegevustega seotud andmeid.

Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abinõus osalemisega, samuti kantakse sinna vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.

Põllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroonilise põlluraamatu teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks. Muudatused on vajalikud põllumajanduspoliitika kujundamiseks, sealhulgas uute toetusmeetmete kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööks.

Lisaks uue andmestiku loomisele annab eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja kord. Kuna praeguse programmiperioodi puhul on ELi õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, võib tekkida vajadus luua ÜPP abinõude üleselt toetuse vähendamise ühtsed alused.

Läbirääkimistel võttis sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, samuti esines kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 57 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üheksa eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.

Eelnõu kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Eelnõuga reguleeritakse ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Lisaks muudetakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.

Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 12 ja selle vastu hääletas 54 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), millega luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba.

Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis eelnõuga koondatakse nende kolme loamenetluse nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, ent samas ka kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.

Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamist toetas kaheksa ja selle vastu oli 53 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), millega luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.

Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.

Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude teostamine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.

Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas üheksa ja selle vastu oli 48 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE), mille eesmärk on soodustada vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.

Eelnõuga võimaldatakse kinnipeetavatel kasutada rohkem internetti, kuid seda jätkuvalt piiratud arvul lehekülgedel. Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal lubatakse kinnipeetavatel kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti võimaldab eelnõu vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi, näiteks videosilla teel.

Eelnõuga vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.

Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli üheksa ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE), millega ratifitseeritakse viis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatust.

Muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ning laiendatakse tsiviilisikute vastase sõjategevuse määratlust. Ühe muudatusega kustutatakse konventsiooniga liitumise üleminekusäte.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE), millega luuakse tarbijate õiguste kaitsmiseks kollektiivse esindushagi menetlus, et paljude tarbijate õiguste rikkumise korral oleks võimalik ühiselt kohtusse pöörduda.

Eelnõu võimaldab kohtusse minna kollektiivse esindushagiga, mille esitab kannatanute nõusolekul pädev asutus. Eelnõu järgi antakse kollektiivsete esindushagi esitamise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile. Esindushagi esitamise õiguse saavad ka teised pädevad üksused, kes kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Lisaks võib õiguse hagi esitamiseks anda kohus.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, millega soovitakse tagada tarbijatele kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus kõigis liikmesriikides. Eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.

Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11 ja vastu 54 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE), mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob muu hulgas hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada.

Eelnõu täpsustab riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel. Teiste muudatuste seas lisatakse seadusesse võimalus kaasata valimiste infosüsteemide arendamisse ja haldamisse vajaliku pädevusega valitsusasutusi.

Eelnõuga kõrvaldatakse ka viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni otsustega kehtestatud regulatsioon.

Muu hulgas nähakse eelnõuga ette elektroonilisel hääletamisel valija isiku tuvastamise kord ning luuakse õiguslik alus kasutada valija tuvastamiseks ka e-identimise süsteeme nagu Smart-ID. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd. E-hääletamise sisulist ja tehnilist toimimist eelnõu ei muuda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Mölder Isamaa ja Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 10 ja selle vastu oli 48 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE), millega antakse Kaitseressursside Ameti määratud sunniraha ja rahatrahvide haldamine Maksu- ja Tolliametile ning nende arvestus viiakse X-teed kasutades maksukohustuslaste registri osaks olevasse riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse. Eelnõu järgi muutub infovahetus nõuete edastamise ja tasumise kohta automaatseks ning Maksu- ja Tolliametist saab Kaitseressursside Ameti määratud sunniraha ja rahatrahvide sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.

Eelnõuga täpsustatakse ka kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemise korda. Lisaks kaotatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmise vormistamine haldusaktiga olukorras, kus vabastuse andmise otsustamisel ei ole ette nähtud kaalutlusõigust.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), millega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga lihtsustatakse Kaitseliidu struktuuriüksuste loomist, muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni vajadustele.

Eelnõu lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Eelnõu kohaselt tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja lõhkeainekoguse piirnorm on 50 kilogrammi.

Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Lisaks tekib relvaomanikule eelnõuga kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.

Kaitseliidu valvurile ja valves olevale inimesele antakse eelnõuga õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik. Samuti lubatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Lisaks lihtsustatakse eelnõuga kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Menetlusest langes välja kolm eelnõu

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE), millega sooviti võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni 2500 kilo ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis, ning lubada selliseid sõidukeid juhtima vähemalt 14-aastased inimesed, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 60 ja selle vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE), millega sooviti lisada karistusseadustikku uus kuriteokoosseis, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 59 ja selle vastu hääletas 16 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE), millega sooviti muuta ebaseaduslik asendusemadus väärteost kuriteoks ning karmistada selle eest ette nähtud karistusi.

Läbirääkimistel võttis sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 57 ja selle vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 20.17.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]