Riigikogu võttis 48 poolthäälega (vastu ja erapooletuid polnud) vastu rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse (576 SE), millega Eesti ühineb rahvusvahelise energiakokkuleppega (IEA). IEA eesmärk on edendada turvalisi naftatarneid mõistlikel ja õiglastel tingimustel, võttes kasutusele ühiseid tõhusaid meetmeid naftatarnetega seotud hädaolukordade lahendamiseks ning arendades välja erakorralise isemajandamise naftatarnete osas, piirates nõudlust ja jaotades olemasoleva nafta nende riikide vahel võrdsetel alustel. Arvestades, et IEA seisukohad energiapoliitika küsimustes on oluliseks sisendiks ka Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamisel, saab Eesti otseselt mõjutada ka protsesse, mis on hilisemate Euroopa Liidu õigusaktide kujundamise aluseks. Kuna IEA näeb tahkete fossiilsete kütuste, sh põlevkivi, tähtsust energeetilise varustuskindluse tagamisel, tekib Eestil suurem võimalus selles valdkonnas tutvustada põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arenguid.

Riigikogu võttis 60 poolthäälega (vastu ja erapooletuid polnud) vastu protokolli nr 15 „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta“ ratifitseerimise seaduse (581 SE), millega tõhustatakse kohtumenetlust ning seeläbi kaitstakse paremini inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas.

Enne lõpphääletusi esines istungi alguses kaitseminister poliitilise avaldusega.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kutsus parlamendis esindatud erakondi üles arutama ja sõlmima parteide ülese rahvusliku kaitse kokkuleppe. Selle eesmärk oleks saata Eesti ühiskonnale ning avalikule ja erasektorile selge signaal kaitsevaldkonna tähtsusest, aga samuti leppida kokku lähiaastate põhilistes eesmärkides, lähtudes põhimõtteliselt muutunud julgeoleku olukorrast.

„Tänasel päeval pole pakilisemat küsimust Eesti riigi jaoks kui julgeolek. Nagu teate, täitub meil neil päevil 10 aasta NATO liikmelisusest. Eesti kaitsevõime on selle ajaga palju muutunud, aga muutunud on allianss ise. Kuigi kriitikuid ja skeptikuid leidub rohkelt, olen veendunud, et tänane NATO on sõjaliselt tugevam kümnenditagusest,“ rääkis Reinsalu.

Eesti rahvusvaheline julgeoleku kuvand ei ole tema sõnul ääremaa kuvand, vaid tõsiselt võetava liitlase oma – riigi oma, kes teeb, mida ütleb ning kes ei lase liugu teiste najal.

Kaitseminister ütles ka, et ta kirjutas kolmapäeval kirja oma Läti ja Leedu kolleegidele palvega kaaluda tõsiselt kaitsekulude tõstmist. „ Täna, homme ja nähtavas tulevikus peame tegema kõik, et Ukraina kriis võimalikult rahumeelse lahenduse ja Venemaa käitumine rahvusvahelisel areenil adekvaatse vastuse saaks. Peame ausalt tunnistama, et tänane vastus läänemaailma poolt on olnud ebapiisav ja kriis on eskaleerunud,“ ütles Reinsalu.

Minister rõhutas, et me ei pea tundma hirmu. „Ainus, mida peame kartma, on hirm ise. Me peame muutunud oludes oma tegevusi kiretult muutma, seades keskmesse julgeoleku. Ja maailm on täna ohtlikum, kui ta oli sõna otseses mõttes eile,“ rääkis kaitseminister.

Riigikogus läbis teise lugemise kokku kümme seaduseelnõu.

Teise lugemise läbisid liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE), maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE), reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (584 SE), Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (579 SE), õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE), maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (575 SE).
 

Teisel lugemise läbis ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE), läbirääkimistel võttis sõna Margus Tsahkna. Samuti läbisid teise lugemise maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE), ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE) ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE).

Istungi stenogramm.

Fotod istungilt.