Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks ruumiandmete seaduse muudatused, millega lahendatakse praktikas tekkinud ruumiandmetega seotud probleeme, näiteks korrastatakse aadressiandmeid ja ühtlustatakse neid eri andmebaasides.

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (355 SE) poolt hääletas 81 poolt ja vastu 6 Riigikogu liiget.

Ruumiandmed on tavamõistes kaartidel olevad andmed, mille hulka kuuluvad näiteks andmed teede, hoonete, metsade ja maapinna reljeefi kohta, aadressid ning kohanimed.

Seaduse muudatustega täpsustatakse peamiselt hoonete ja korterite aadresside määramise reegleid. Näiteks annab kehtiv seadus võimaluse määrata aadress ühel pool teed järjestikuste majanumbritega. Euroopas on aga levinud tava, et ühel pool liikluspinda nummerdatakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Eestis on kohti, näiteks endisi suvilapiirkondi, kus on küll tänavate süsteem, kuid majade numeratsioon on segamini ja seaduse järgi ei saa ka omavalitsusi kohustada seda korrastama. Nüüd jäetakse seadusest ühel pool teed järjest nummerdamise võimalus välja. Selline rangem kord tagab igapäevaelus hoonete ja maaüksuste leidmise, mis ongi koha-aadresside peamine ülesanne.

Kehtiv seadus kohustab määrama unikaalaadressi tiheasustusalal või detailplaneeringu kohustusega alal asuvatele maaüksustele. Eri valdkondade spetsialistid käsitlevad tihe- ja hajaasustuse mõistet erinevalt ning mitmetel juhtudel ei ole mõistlik tiheasustusalale või detailplaneeringu kohustusega alale unikaalaadressi määrata. Sageli määratakse detailplaneeringu kohustus näiteks hajaasustusega looduskaitsealale. Maamaksu arvutamisel loetakse kõik linnad kogu ulatuses automaatselt tiheasustuseks. Senine käsitlus toob kaasa näiteks Paldiski linnas Pakri saartel tänavajärgse adresseerimise nõude. Vastu võetud seadusega korrigeeritakse unikaalaadressi määramise nõuet. Muudatuse kohaselt on koha-aadressi määramisel unikaalaadressi nõudega sellised maaüksused, mis asuvad alal, kus on olemas või kavandatav selgelt piiritletav tiheasustus ehk kompaktne hoonestus ja tänavad.

Seadusega lahendatakse praktikas olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega. Näiteks kinnisasja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta. Seaduses on nüüd selgelt kirjas, et kinnisasja omanik peab lubama teha geodeetilise märgi hooldustöid ja ka mõõtmistöid ning tagama juurdepääsu märgile. Kinnisasja omanikule sellest lisakulusid ei teki.

Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muudatuste eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute registri koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga. Ettevõtjad peavad nüüd olema valmis vajadusel täpsustama oma ettevõtte aadressi registris, näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega.

Rahvastikuregistri seaduse muudatus tagab inimesele piisavalt kiire ajutise elukoha registreerimise võimaluse ja sellest tulenevad õigused, näiteks sotsiaalhüvitised.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu otsustas arvata Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Imre Sooäär ja nimetada delegatsiooni uueks juhiks Marko Šorin.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” (387 OE) poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE) eesmärk oli keelata araabia kultuuridest pärinevate näokatete burka ja niqab’i kandmine avalikes kohtades.

Eelnõu algataja esindaja Henn Põlluaasa sõnul on Euroopat tabanud immigratsioonikriisi käigus välja tulnud, et inimõiguste ja põhiseadustega tagatud üksikisikute õigused on sattunud kolmandatest maadest tulnud rahvusrühmade ja religioossete rühmade ning kultuuriliste erinevuste tõttu surve alla. „Kõik need tavad ja kombed, mis on Euroopasse tulnud, ei tunnista paraku sugudevahelist võrdõiguslikkust nagu Eesti tavad, kultuur ja õigusnormistik ette näevad. Just nimelt naiste ahistamine burka ja niqab’i kandmise läbi ei sobi kokku meie kommete ega väärtussüsteemiga,“ ütles Põlluaas.

Põlluaas selgitas, et burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani, jättes silmadele vaid kitsa vaatepilu. Niqab on tavaliselt ristkülikukujuline riie, mis on kinnitatud naiste pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.

Õiguskomisjoni liikme Hardi Volmeri sõnul tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon heitis eelnõu algatajatele peamiselt ette, et eelnõu regulatsioon on väga kitsas. Volmeri hinnangul peaks tulevikus probleemi käsitlema laiemalt. Tema teada on Eestis neli burka kandjat.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jürgen Ligi hinnangul on hetkel ainuke võimalus olla antud küsimuses võimalikult delikaatne, aga eelnõu retoorikaga on suur potentsiaal vihkamist juurde tekitada. Ligi sõnul peaks reguleerima näokatete kandmist üldiselt, mitte ainult ühe usuga seotud näokatteid.

Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist viitas oma sõnavõtus sellele, et terrorismi ei saa tõkestada riietusega, vaid tuleb pöörata tähelepanu teistele võimalustele.

Henn Põlluaas kutsus Konservatiivse Rahvaerakonna nimel üles jätkama eelnõu menetlemist ning esitama sinna muudatusettepanekuid.

Eelnõu tagasilükkamise ettepaneku hääletustulemus: poolt 54, vastu 7 ja erapooletuid 1. Seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogul jäi pooleli ühe eelnõu arutelu tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) eesmärk on anda Vabariigi Presidendile õigus ja kohustus mitte nimetada ministriks isikuid, kes ministri ametisse ei sobi. Minister peab olema usaldusväärne, ilma kehtivate kuriteo eest määratud karistusteta ja täielikult teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt.

Eelnõu algataja esindaja Jüri Adamsi sõnul seisneb eelnõu peamine idee selles, et president peaks olukorras, kus talle on esitatud ministri kandidaat, viima läbi samasuguse eelneva kontrolli, mida tehakse näiteks kohtunike puhul. Adams ütles, et eelnõu algatamise tõukeks sai maaeluminister Martin Repinski juhtum, mille asjaolusid oleks pidanud ette nägema.

Põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa sõnul tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon tõi põhjenduseks, et eelnõuga oleks suurendatud presidendi pädevusi.

Eelnõu arutelu jäi pooleli Riigikogu tööaja lõppemise tõttu, selle menetlust jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Riigikogu istungi alguses andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Heili Sepp.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside