Riigikogu võttis 73 poolthäälega vastu valitsuse esitatud põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015 kinnitamise otsuse (300 SE). Otsuse kohaselt käsitleb arengukava kogu põlevkivi kaevandamise ja kasutamise protsessi esmakordselt, arvestades nii majanduslikke, sotsiaalseid, julgeolekuga seotud kui ka keskkonnakaitse aspekte. Algataja sõnul annab see võimaluse ja juhised riiklikult suunata Eestile olulist strateegilist energiaressurssi, milleks õigusaktides vajalikud sätted seniajani puuduvad. Põlevkivi kaevandamise ülempiiri (20 mln t/a) määramisel on aluseks võetud Eesti elektrimajanduse arengukavas 2005–2015 prognoositud elektritarbimise kiire kasvu stsenaarium ja prioriteetsena riigi energiaga varustamine, s.o elektri- ja soojavarustuse tagamine ning tsemenditootmise varustamine põlevkiviga. Otsuse vastu hääletas 4 Riigikogu liiget erapooletuks ei jäänud keegi.
Riigikogu tunnistas teisel lugemisel kehtetuks valitsuse esitatud
Riigikogu 4. detsembri otsuse üleriigilise jäätmekava heakskiitmise kohta (
314 OE). Otsuse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Esimesel lugemisel lõpphääletusele pandud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud
Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemise otsuse eelnõu (
337 OE) jäi vastu võtmata. Otsuse vastu hääletas 47 ja poolt 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (
298 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et tagada põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava aastamäära saavutamine. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad on riiklikul tasemel kokku lepitud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 mln t, annab eelnõu õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud
liikluskindlustuse seaduse §-de 3 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (
255 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada mootorsõidukiga reisijatele kindlustuskaitse siseriiklikul regulaarreise tegeval reisiparvlaeval. Seadusesse lisatakse lõige, mille kohaselt sadamas sildunud riigisisest liinivedu tegevale reisiparvlaevale mootorsõidukite pealesõitu ja sellelt mahasõitu loetakse teeliikluseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud
võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (
262 SE) teine lugemine. Arutelu jätkub kolmapäevale kell 14 algaval istungil.
Riigikogu pressitalitus
