Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve, mille poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 40 saadikut. 2017. aasta riigieelarve kulude maht on 9,66 miljardit eurot, mis on 7,6 protsenti ehk 734 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse (303 SE) järgi  kasvavad eelarves hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis toetab majanduskasvu. Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot. Välistoetustest 60 protsenti moodustavad 2014.–2020. aasta perioodi struktuurifondide vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.

Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot.

Riigikaitsekulud on 2017. aastal 477 miljonit eurot. Liitlasvägede vastuvõtmiseks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. Samuti suunatakse tuleval aastal raha Siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja idapiiri väljaehitamisse.

Kolmandaks lugemiseks esitati täiskogule läbivaatamiseks rida ettepanekuid täiendavate toetuste eraldamiseks mitmes valdkonnas. Eelarves suurendati vahendeid õpetajate palkade ja ka lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Lisaks veel vahendid koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ning täienduskoolituseks, koolilõunaks ja õppevahenditeks. Märkimisväärne toetus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. See on 22,4 miljonit eurot, millest lõviosa moodustab põllumeestele ettenähtud üleminekutoetus – 19,9 miljonit eurot. Täiendavad eraldised on veel lasterikastele peredele, haigekassale ja tervele reale toetust vajavatele projektidele. Fraktsioonide ettepanekul jaotati 4,1 miljonit eurot kohalikeks investeeringuteks ja toetusteks.

Nende muudatuste mahuks on ligi 70 miljonit eurot, mille katteallikaks on sotsiaalmaksu langetusest loobumine, lahja alkoholi täiendav aktsiisiga maksustamine, diisliaktsiisi tõusu tühistamine, kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine, täiendavad Eesti Energia dividendid ja tulumaks dividendidelt 9,1 miljonit eurot.

Üksikasjalik ülevaade tuleva aasta riigieelarve tulude ja kulude kohta on avaldatud veebis (303 SE).

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad iseloomustasid ja hindasid tuleva aasta riigieelarvet.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Ammas ütles, et tuleva aasta eelarvega on kummaline lugu, pretsedenditu lugu. „See on sündinud nagu lapitekk – järjest on avastatud toredaid ribasid, mida sinna juurde traageldada. Ühele meeldib täpiline, teisele triibuline, aga kõigile on tarvis ju meeldida. Ja nõnda on eelarve üha paisunud, kuigi ülemäära optimistlik on see eelarve Vabaerakonna arvates olnud algusest peale.“

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerdi sõnul on kahtlemata põhilises osas eelmise valitsuse poolt koostatud eelarves õiged asjad, õigesti seatud prioriteedid. „Olgu siinkohal mainitud kasvõi sõjalise kaitsevõime prioriteetsus, kus kaitsekulud kasvavad 2,19 protsendini SKT-st. On selge, et eelarve panustab inimeste toimetulekule, paraneb lastega perede kindlustatus ja ei unustata eakaid,“ ütles Sõerd. Tema sõnul väärivad äraärkimist ärgmisel aastal algavad suuremahulised infrastruktuuri investeeringud Tallinnas, tee-ehitused ja erinevad objektid eri kohtades üle Eesti. Prioriteetsel kohal on eelarves haldusreformi läbiviimisega seotud tegevused. Raha pensionide, toetuste ja muude riigieelarvekulude suurendamiseks saab tulla vaid kasvavast majandusest. Palkade kasv ei saa kestvalt kõrvale kalduda majanduse põhinäitajate arengust ja tootlikkuse kasvust. „Üks võimalus riigipoolseks sekkumiseks on ettevõtjate tööjõumaksukoormuse vähendamine,“ rõhutas Sõerd. „Aga eelarvekava, kuhu on juurde kirjutatud kulude kasv sotsiaalmaksu määra tõstmise arvel, Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetada ei saa.“

Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme märkis, et järgmise aasta riigieelarves on Konservatiivsele Rahvaerakonnale terve hulk väga sümpaatseid asju. „Ma eelkõige tooksin välja põllumajanduse toetuste suurenemise,“ ütles Helme. Ta tõi esile ka omavalitsuste parema rahastamise, õpetajate ja päästjate palgatõusu. Helme hinnangul on kulu poolt erakordselt halvasti läbi mõeldud, majanduslikult Eestile kahjulik. „ Ja tegelikult ma väga kahtlustan, ei too neid tulusid, mida ette kujutatakse. „Lõppkokkuvõttes me ei saa selle eelarve poolt olla.“

Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esindaja Siim Kiisler ütles, et selle eelarve debati kaks peamist märksõna on selgelt olnud ühelt poolt majanduskasv ja teiselt poolt maksud. „Meil räägitakse majanduskasvust, ühelt poolt sellest, kui palju ta absoluutselt kasvab, siis me räägime sellest 1 protsendist ja selles kontekstis me vahel ei pane tähele, et meie sisemajanduse kogutoodang per capita on eelnevatel aastatel kasvanud päris hästi.“ Kiisleri hinnangul on järgmine aasta eelarve seisukohalt murranguline, kus peretoetused kasvavad alates 1. juulist. „Võib-olla paljud veel ei taju, et kui kolme lapsega pere hakkab saama täiendavalt 500 eurot kuus, nelja lapsega 600 eurot kuus, aga näiteks seitsme lapsega pere hakkab saama 1000 eurot kuus toetust,“ märkis Kiisler. Ta pidas tähtsaks peredele kindlustunde loomist, et nad saavad endale lubada kolmandat last, neljandat last ja nii edasi. „Ka see jällegi aitab kaasa majanduskasvule, kui peredes on rohkem lapsi.“

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva rõhutas, et tuleva aasta eelarve eesmärk on muuta Eesti ühtsemaks, tugevamaks ja majanduslikult edukamaks ning vähendada ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel. See tähendab ka kaitstud riiki, kus on tugevad liitlassuhted NATO ja Euroopa Liiduga, kuid ka sama tugevat siseturvalisust. „Järgmise aasta eelarve üks tähtis märksõna on kindlasti “hoolivus”. Koalitsioon suurendab vähem teenivate inimeste sissetulekut ja toetab lastega peresid. Just lastega pered ja lapsed on see, mis tagab meile pikas perspektiivis majanduskasvu.“

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu tõi esile järgmise aasta riigieelarves vahendid põllumeestele riikliku üleminekutoetuse maksmiseks 19,9 miljoni euro ulatuses, lisaks on ette nähtud 2 miljonit eurot tõuaretuseks seakasvatajatele ning 0,5 miljonit erakorralise kriisiabi riikliku osaluse suurendamiseks. „Samuti ma pean väga oluliseks ja põhimõtteliseks sammuks täiendavate vahendite leidmist õpetajate palgafondi jaoks. Valitsuse toetusfondi hariduskulusid suurendatakse 8,6 miljoni euro võrra, seejuures on selles summas peaaegu 7 miljonit eurot täiendavad vahendid sellesse valdkonda,“ ütles Sarapuu. „Ainult siis, kui me toome haridusvaldkonda täiendavat raha, jõuame eesmärgini, et õpetajate keskmine palk moodustaks 2019. aastal 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.“ Ta lisas, et koalitsioonileping näeb kohalike omavalitsuste motiveerimist lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks kooliõpetajate palga alammäärani ning selleks on järgmise aasta riigieelarves 4 miljonit eurot.

Riigikogu kiitis heaks 55 poolthäälega (37 vastu) valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (302 SE).

Seaduse järgi tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Samuti tagab seadus, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. Seaduse kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Seaduse menetlemise käigus viidi sisse mitmed muudatused, millest olulisemateks on tulumaksuga seotud reform, majutusteenuste käibemaksumäära hoidmine üheksa protsendi juures, lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäärade tõstmine ja kütuste aktsiisimäärade muudatused. Seadus jätab sotsiaalmaksumäära 33-le protsendile.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid esile oma seisukohad maksumuudatuste kobarseaduse kohta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva tõi välja oma seisukohad põhjuste kohta, miks tehti eelnõusse menetluse käigus kiirustades maksualased muudatused. „Oli küll kiire ja see põhjus, miks meil kiire oli, oli just sellepärast, et uus koalitsioonileping sai allkirjad vähem kui kuu aega tagasi. Ja kui me ei oleks kiires tempos neid muudatusi teinud, siis oleks täna olnud meile teistsugune kriitika. Nad on võimul, aga ei tee mitte midagi,“ ütles Kõva.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Priit Sibul ütles, et  selle seaduse raames tahame me teoks teha maksuvaba tulu reformi ehk suurendada hüppeliselt madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu. „See reform vähendab tööjõu maksukoormust just madalamat ja keskmist palka saavatel inimestel, kes on Eestis võrreldes teiste riikidega liiga kõrgelt maksustatud ning kellel on keeruline toime tulla ja konkurentsis püsida,“ märkis Sibul. Ta lisas, et maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kuni keskmist palka teenivatel inimestel soosib seda, et tööd tegevad inimesed tuleksid toime oma palgaga ega peaks sõltuma riiklikest toetustest.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme jätkas juttu sealt, kus tema eelkõneleja rääkis maksuvabast tulust. „Juhiksin tähelepanu sellele, et järgmisel aastal maksuvaba tulu ei tõuse sellisel moel, nagu meile siin jäetakse muljet. See kõik, millest räägitakse, need suured soodustused jäävad aastasse 2018. Täpselt samamoodi on planeeritud need maksutõusud, mida siin hirmsasti, kiiresti, mõne tunniliste etteteatamise tähtaegadega ja protseduure rikkudes on meile ette pandud. Enamik neist jäävad aastasse 2018, olgu see alkoholi- või kütuseaktsiis,“ ütles Helme. Tema sõnul on täiesti arusaamatu, miks need on vaja suruda läbi detsembris 2016, miks neid ei saa menetleda normaalselt järgmise aasta esimestel kuudel.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Herkeli sõnul on see seadus nüüd küll uue valitsuse kõige suurem pettumus ja ka Vabaerakonna fraktsioon hääletab selle vastu. „Meil on raske usaldada niisuguseid maksumuudatusi, mis on tehtud nii pöörase tempoga, nii puuduliku analüüsiga, nii räpaka protseduuriga,“ ütles Herkel.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Remo Holsmeri hinnangul muudab see seadus Eesti maksusüsteemi kindlasti astmelisemaks, keerulisemaks ja eelmisel nädalal selgus rahanduskomisjonile saadetud materjalist ka see, et tööjõu maksukoormus tõuseb Eestis. „Selle eelnõuga tõstetavate tööjõumaksude, gaasiaktsiiside suurendamine ja astmeline tulumaks majanduskasvule kindlasti kaasa ei aita,“ ütles Holsmer. Ta selgitas, et valitsus on deklareerinud majanduskasvu kui ühte oma olulisemat prioriteeti, kuid kui siia juurde liita vähemalt kolm uut maksu, mida selles eelnõus küll veel ei ole – pangamaks, automaks ja suhkrumaks –, siis Eesti konkurentsivõimele kõik need muudatused tervikuna kindlasti kasuks ei tule. „Tulenevalt eeltoodust Reformierakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta ja meil on võimalus aasta halvimat seadust mitte vastu võtta,“ ütles Holsmer.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhin  põhjendas eelarvega seotud asjaolusid. „Kui tahad progressi, siis tahes-tahtmata pead muutma ühte või teist asja. Meil ei olnud võimalust oodata. Me ei saanud lasta juhtuda, et järgmiseks aastaks jääb kõik seisma. Pretensioonid on muidugi põhjendatud, see on selge, ja mina saan sellest aru. Aga küsimus on selles, milline on teise tee hind. Mina arvan, et see on palju rängem,“ ütles Stalnuhhin.

Riigikogu võttis vastu 78 poolthäälega (5 vastuhäält) keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Sihtasutuse Keskkonna-investeeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine” (352 OE).

Otsus näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Aivar Kokk, Kalvi Kõva ja Mati Raidma ning nimetada nõukogu liikmeteks Kalle Muuli, Rainer Vakra ja Meelis Mälberg.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Tiina Kangro.

Fotod:

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside