Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu viis seadust.

55 poolthäälega (38 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seadus (140 SE).

Seadus muudab kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri, mille kohaselt võib kooli pidaja riigieelarvest eraldatud haridustoetust kasutada paindlikumalt. Prioriteediks seatakse õpetajate töötasu kasv. Haridustoetuse investeeringuteks ettenähtud vahendid ligi 2,6 miljonit euro ulatuses suunatakse õpetajate palgakasvu. Riigieelarvest eraldatud õpetajate tööjõukulude toetust on sellest tulenevalt võimalik tõsta 1,4 protsenti.

Koolide õppevahendite ja kooli juhtkonna tööjõukulu komponentide toetust on võimalik vabade vahendite olemasolul kasutada ka tugispetsialistide ja õpetajate palgaks. Samas õpetajate tööjõukulu toetust ja koolilõuna toetust saab koolipidaja jätkuvalt kasutada üksnes sihtotstarbeliselt. Seadus motiveerib kohalike omavalitsuste volikogu korraldama koolivõrku ümber vastavalt demograafilistele muutustele. See võimaldab maksimaalselt kasutada tõukefondide vahendeid, mis on suunatud koolide rekonstrueerimisele, õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks ning digitaalse õppevara senisest suuremas mahus kasutamiseks. Seadus muudab kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri ning prioriteediks seatakse õpetajate töötasu kasv. Haridustoetuse investeeringuteks ettenähtud vahendid ligi 2,6 miljonit euro ulatuses suunatakse õpetajate palgakasvu. Riigieelarvest eraldatud õpetajate tööjõukulude toetust on sellest tulenevalt võimalik tõsta 1,4 protsenti.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Krista Aru, Märt Sults, Laine Randjärv ja Mart Helme esitasid oma seisukohad ja hinnangud eelnõu kohta. Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon teatasid, et nad ei toeta eelnõu vastuvõtmist.

94 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses (80 SE).

Seadus tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab selleks kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof ja Ken-Marti Vaher.

86 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (124 SE).

Seadus fikseerib rahvastikuregistris e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse. Seadus täiendab vastavalt sellele rahvastikuregistri andmekoosseisu ja täpsustab rahvastikuregistrist isikule õigustatud huvi korral andmete väljastamist. Samuti annab isikule õiguse saada rahvastikuregistrist teavet ja andmeid tema surnud abikaasa kohta.

89 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus (141 SE).

Seadus tagab 1. jaanuaril 2016. aastal jõustuva broneeringuinfo regulatsiooni rakendamise. Luuakse õiguslik alus broneeringuinfo andmete töötlemiseks eraldi andmekogus. Seadus leevendab ka teenuse osutamise tingimusi piiriületuse ooteala teenuse pakkujale, tagades sellega võimalike teenusepakkujate võrdse kohtlemise. Seadus tõhustab riigipiiri valvamist, milleks laiendatakse politsei õigusi liikuda takistamatult lisaks erateedele ka eramaadel, kui tegu on riigipiiri valvamisega. Samuti laiendatakse piiriveekogul viibimise korda väiksematele, seni reguleerimata piiriveekogudele.

88 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 30 muutmise seadus (148 SE).

Muudatuse järgi on maksukohustuslasel õigus ettevõtluseks kasutatavalt sõidukilt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ning teenustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ka juhul kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjate veoks. Tingimuseks on seatud, et maksukohustuslasel peab olema ühistranspordiseaduses sätestatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

Riigikogu külastas traditsiooni kohaselt ka Jõuluvana.

Istungi stenogramm:

Fotod istungilt:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside