Riigikohtu esimees Märt Rask esitas Riigikogule ettekande kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Raski sõnul tuleb ettekannet mõista kui kohtuvõimu avalikku koostöövormi teiste võimuharudega, et arendada õigusriiklust. Ettekanne sisaldab valikut teemadest ja probleemidest, mis on aktuaalsed ja vajavad lahendamist seadusandja, täitevvõimu ja kohtute koostöös. Ettekandes märgiti, et on loodud seadusloome töörühm, kelle ülesandeks on uue kohtusüsteemi arengupõhimõtetele vastava kohtute seaduse eelnõu väljatöötamine. Eelnõu peaks esialgsete kavade kohaselt Riigikogu menetlusse jõudma järgmisel aastal. Eelnõuga seoses tuleks arutada, millises suunas peaks arenema Eesti kohtusüsteem, et rakendada põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse ning kohtusüsteemi iseseisvuse põhimõtteid. Ettekandes antakse ülevaade eelmisel aastal esitatud ettepanekute käekäigust, kohtustatistikast, eelarvestrateegia menetlusest, kohtusüsteemi palkadest, põhiseaduslikkuse järelevalvest ning karistusõigusest. Nimetatud teema käsitlemise raames esinesid sõnavõttudega Riigikogu liikmed Hanno Pevkur, Ain Seppik, Ken-Marti Vaher ning justiitsminister Rein Lang.

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse esitatud otsuse Eesti kaitseväe kasutamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude kossseisus (254 SE). Otsuse kohaselt kasutatakse Eesti kaitseväge kuni 45 kaitseväelasega vajaduse korral 2008. aasta 1. juulist kuni 2009. aasta 30. juunini NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Lõpphääletusel jäi vastu võtmata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud otsuse “Abinõud geneetiliselt muundatud organismide kontrollimatust levikust tulenevate ohtude vältimiseks” eelnõu (256 OE). Otsuse poolt hääletas 31 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Seoses Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud   otsuse ““Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ heakskiitmine” eelnõu (263 OE) aruteluga esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega siseminister Jüri Pihl. Pihl märkis, et kohtumistel parlamendifraktsioonidega oli tunda positiivset ja osavõtlikku suhtumist ning konkreetsete muudatusettepanekute tulemusena sündis visioon, mis keerab uue lehekülje siseturvalisuses kui olulises riiklikus valdkonnas. „Turvalisuspoliitika põhisuunad on kinnitanud, et tänases Eestis me ei loo politseiriiki, vaid turvalist õigusriiki. On oluline, et politseiriigiga ei aetaks sassi tugevat ja toimivat politseid ning teisi riigi turvalisust tagavaid struktuure. Demokraatlikus ühiskonnas on politsei tugevus selles, et ta tagab inimeste õigused ja vabadused, õiguskorra ning tugineb seadusele, koheldes igaüht õiglaselt. Selle juures peab aga riik olema efektiivne, otsustav ja vajadusel ka jõuline,“ ütles Pihl.

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu 6 fraktsiooni algatatud otsuse „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ heakskiitmise kohta. Otsuse kohaselt peab Riigikogu vajalikuks käsitleda Eesti turvalisuspoliitika põhisuundi olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Vabariigi Valitsusele tehti ettepanek esitada Riigikogule hiljemalt iga aasta 1. märtsiks ettekanne turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimise kohta siseturvalisuse arengukava rakendamise põhjal.

Põhisuundade heakskiitmise eesmärk on piiritleda turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visioon, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid ning tegevussuunised, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama. Ühtlasi toetatakse nüüdisaegse, ühtse ja õigusriikliku alusega avaliku korra kaitse süsteemi loomist Eestis. Vastav süsteem lähtub printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik kaasamine sellesse protsessi oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (218 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus e-toimiku süsteemi esimese etapi rakendamiseks kriminaalmenetluses alates 01.07.2008. E-toimiku süsteem on menetlussüsteem, mis sisaldab enam kui ühele menetlusprotsessi osalisele vajalikku infot, tagab registrite ja asutuste menetlusinfo standardiseerituse, kiire ja efektiivse infovahetuse ning menetlusega seotud isikute võrdse ligipääsu infole. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni kui juhtikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtiksid sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni kui juhtikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ühtlustada Eesti kaitseväelaste haridustase Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutava haridustasemega, võimaldada riviametikohal teenida ka tsiviilkõrghariduse omandanud ohvitseridel ning lükata edasi üldine seaduses sätestatud haridusnõuetele vastavuse tähtaeg nelja aasta võrra. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu (282 SE) esimene lugemine. Eelnõuga antakse investeerimisühingutele täiendav ettevalmistusaeg oma tegevuse kooskõlla viimiseks uue kapitalinõuete raamistikuga ning uute usaldusnormatiivide aruandevormide esitamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia audiitortegevuse seadus kooskõlla põhiseaduse §-ga 12 ja tunnistada kehtetuks võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olev audiitorite vanusetsensuse säte. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse homme, kell 14 algaval istungil. Hääletusele pannakse Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanek nimetatud eelnõu menetlusest välja arvata.

Vt istungi stenogrammi:

 

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside