Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu istungil tegi valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõust (103 SE) ülevaate rahandusminister Sven Sester.

Tuleva aasta eelarve maht on 8,9 miljardit eurot. See on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarves kavandati.

Sesteri sõnul toetab see eelarve Eesti majanduse kasvu, tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet.

Riigieelarve eelnõu on koostatud nii, et riigi 2016. aasta eelarvepositsioon on struktuurses ülejäägis, nagu nõuab riigieelarve baasseadus. See on kooskõlas riigi rahandus- ja majanduspoliitika eesmärkidega. Kavandatavad kulud on riigile jõukohased ja tulevikku vaadates tuludega kaetud.

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kiireneb Eesti majanduse ehk sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv järgmisel aastal 2,6%-ni käesoleva aasta 1,7 %-lt. Maksutulude laekumise seisukohalt olulisem näitaja on SKT kasv jooksevhindades, mis arvestab ka inflatsiooni. Seega, koos hinnatõusuga ulatub SKT kasv 2015. aastal 3,1%-ni ja kiireneb 2016. aastal 5,5%-ni. Eesti majanduskasvu kiirenemise eeldus on välismaise nõudluse kasvu taastumine meie eksportkaupade järele, selgitas Sester. Ta märkis, et 2016. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksu tulusid 5,3% enam kui aasta varem.

Sester tõi välja tuleva aasta eelarve rea olulisi kulusid. Kõige suurema osa saab sotsiaalministeerium, kes vastutab pensioni ja ravikindlustuse eest. Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad kokku ligi kaks miljardit eurot, sellest riiklikud pensionid 1,66 miljardit eurot. Kasv on 89 miljonit eurot ja riigi toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse on 304 miljonit eurot, kasv jällegi järgmisel aastal võrreldes selle aastaga 34 miljonit eurot. Seda tagab 1. aprillist pensionitõusu 5,7%, nii et keskmine pension on järgmisel aastal 395 eurot.

Eelarve näeb järgmisel aastal ette maksuvaba tulu tõstmise 170 euroni, lastetoetuste tõstmise 50 euroni ning kolmanda ja enama lapsega perele 100 euroni. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti.

Sester märkis, et maaelu ja kalanduse traditsioonilisi toetusi on järgmisel aastal kokku 310 miljonit eurot. Põllumeeste kriisiolukorra leevendamiseks saame Euroopa Liidult 7,6 miljonit eurot, täpselt sama summa – 7,6 miljonit eurot – otsustas lisada ka Eesti valitsus. Seega anname kokku 15,2 miljonit eurot erakorralist abi piimatootjatele ja seakasvatajatele. 2016. aasta eelarves on selleks Eesti valitsuse panusest 4,6 miljonit eurot, 3 miljonit eurot on kavandanud eraldada 2015. aasta eelarvest, et kiiremini tegutseda. Enamik rahast jõuab põllumeesteni siiski 2016. aastal. Lisaks on valitsus otsustanud juba 2015. aasta eelarvest maksta erakorraliselt 8,2 miljonit eurot seakatku kriisi leevendamiseks, ka osa sellest rahast jõuab põllumeesteni 2016. aastal.

Sester vastas ligi kolme ja poole tunni jooksul Riigikogu liikmete esitatud täpsustavatele küsimustele tuleva aasta riigieelarve kohta. Saadikud soovisid teada põhjendatust eelarve optimismi, majanduskasvu, tulude-kulude põhjendatuse, õpetajate palkade, tööjõu vähenemisega seotud probleemide, põllumajanduse toetamise, kohalike omavalitsuste tulubaasi ja veel mitmete teiste eelarve suundade kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest, mis on toimunud koos valdkondade ministritega. Need kohtumised jätkuvad veel sellel nädalal. Holsmer hindas kohtumisi ministritega konstruktiivseteks. Suures plaanis ollakse eelarves ettenähtud vahendite eraldamisega rahul. Tuleva aasta riigieelarve on tasakaalulähedane, milleks on valisussektori nominaalne puudujääk  – 0,1 protsenti SKP-st. Struktuurne positsioon püsib aga ülejäägis, milleks on 0,6 protsenti SKP-st.

Tuleva aasta riigieelarve arutelu jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Homsel istungil on ka läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad.

Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE) esimene lugemine on homsel istungil.
Fotod istungilt:
Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside