Riigikogu keelas erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatoodete müümise
Riigikogu võttis vastu Euroopa Liidu direktiivist lähtuva seaduse, mille kohaselt ei tohi alates 2026. aasta 31. jaanuarist enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.
Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seadusega (223 SE) lisatakse tubakaseadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.
Samuti kehtestatakse karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab seaduse järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis kuni 32 000-eurose rahatrahviga.
Menetluse käigus tegi Riigikogu eelnõusse muudatuse, mille tulemusel katab seadus kõiki tubakatooteid ja nende osi, olenemata kasutatavast tehnoloogiast. Samuti piirati tubakatoodete täitekapsli mahtu. Lisaks peab tubakatooteid või nende kasutamise seadmeid Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja edaspidi esitama kuus kuud enne uudse tubakatoote kavandatavat turuleviimist Terviseametile elektroonilises vormis teate, mis sisaldab toote kasutamise seadmete üksikasjalikku kirjeldust ja kasutusjuhendit.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Riina Sikkut.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu oli seitse Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu naiste diskrimineerimise likvideerimisele suunatud seaduse
Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse (583 SE), mille kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga.
Fakultatiivprotokolliga liitumine annab inimestele ja organisatsioonidele võimaluse esitada konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi. Naiste õiguste pideva rikkumise korral saab komitee algatada omal initsiatiivil uurimisi ning anda osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks soovitusi.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on mullu novembri seisuga 189 osalisriiki ning tegu on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga. 2000. aastal jõustunud fakultatiivprotokolli oli eelmise aasta seisuga ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Läbirääkimistel võtsid sõna Stig Rästa Eesti 200, Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Õnne Pillak Eesti Reformierakonna fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.
Riigikogu nimetas Eesti Panga nõukokku uued liikmed
Riigikogu võttis vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu liikmetest Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise otsuse (629 OE), millega nimetatakse Eesti Panga nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Tarmo Tamm ja Mart Võrklaev.
Nõukogu senised liikmed Andres Sutt ja Igor Taro asusid valitsuse liikmeteks, mistõttu nende volitused Riigikogu liikmena peatusid.
Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Lähtutakse põhimõttest, et iga fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees neli valdkonna asjatundjat.
Veel kuuluvad Eesti Panga nõukokku Riigikogu liikmed Aivar Kokk, Lauri Laats, Rene Kokk ja Ester Karuse ning valdkonna asjatundjad Ivi Proos, Krista Jaakson, Karin Jõeveer ja Toomas Tamsar. Nõukogu esimees on Urmas Varblane.
Salajasel hääletusel oli otsuse vastuvõtmise poolt 61 Riigikogu liiget ja vastu üks saadik.
Teise lugemise läbis neli eelnõu
Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (544 SE) nihutatakse märtsis vastu võetud põhiseaduse muudatust arvestades valimisringkondade moodustamise tähtajad tänavustel kohalike volikogude valimistel hilisemaks.
Parlament viis eelnõusse muudatuse, mille kohaselt moodustatakse valimisringkonnad sel aastal erandina hiljemalt 11. augustil ning kohalik volikogu jaotab valimisringkondade vahel mandaadid, lähtudes rahvastikuregistri põhisest valijate arvust 15. juuli seisuga. Tavapäraselt moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva ning mandaadid jaotatakse 1. juuni seisu arvestades.
Valimisseadust muutvasse eelnõusse tehti ka teine muudatusettepanek, mis näeb ette, et oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel saavad osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, kes on vähemalt 16-aastased ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas, ning pärast tänavusi valimisi jääb valimisõigus vaid Eesti ja ELi kodanikele. Varem said lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad kolmandate riikide kodanikud.
Muudatusettepanek tuleneb Riigikogus märtsi lõpus vastu võetud ja juulis jõustuvast põhiseaduse muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse tänavustel kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatusega viiakse valimisseaduses hääletamisõigust reguleerivad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Lisaks toetas parlament ettepanekut muuta õigusselguse huvides ka kirikute ja koguduste seadust, mis seni sidus vaimulikuks olemise õiguse hääleõigusega kohalikel valimistel. Eelnõusse viidud muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, justkui võiks põhiseaduse muudatused tuua osale vaimulikele kaasa vaimuliku õigustest ilmajäämise. Kui praegu näeb seadus ette, et usulise ühenduse vaimulik võib olla inimene, kellel on hääleõigus kohalikel valimistel, siis uue sõnastuse kohaselt võib vaimulik olla täisealine teovõimeline inimene, kel on seaduslik alus Eestis viibida.
Läbirääkimistel võtsid sõna Juku-Kalle Raid Eesti 200 ja Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (555 SE) luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitlusvõime tagamise teenusega kindlustatakse Eesti võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Balti riikide või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist.
Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering. Seletuskirja kohaselt on Elering hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 MW.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb Elering tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille peamine tingimus on, et elektritootja peab olema võimeline pakkuma tootmisvõimsust järjest kümme päeva. Seletuskirja kohaselt on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas.
Lisaks muudab eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmiseks tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse sätted, millega vähendatakse topeltmaksustamise kaotamise kaudu elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu ja Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mario Kadastik ja Yoko Alender Eesti Reformierakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Kalle Grünthal ja Jaak Aab.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt oli 16 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõuga (584 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb sanktsioonirikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Muudatuse järgi käsitletakse liidu piiravate meetmete rikkumist direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.
Eesti õiguses tehakse eelnõuga kaks muudatust. Tööalasest ELi õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatud tegevusvaldkondade loetellu lisatakse ELi piiravad meetmed ning täpsustatakse rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, et teavitaja kaitset käsitlevad sätted laienevad ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid ELi piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. Seletuskirja järgi aitab see avastada ja ennetada rikkumisi, toetades ELi õiguse järgimist ja eesmärkide saavutamist.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas üheksa ja vastu 52 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE) järgi peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et vähendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse järjepidevus.
Samuti näeb eelnõu ette, et välisriigis asuva elutähtsa teenuse osutaja infosüsteemide üle teeb edaspidi järelevalvet Riigi Infosüsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutajate üle tehtava järelevalve raames.
Läbirääkimistel võttis sõna Vladimir Arhipov Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) eelnõu (604 SE) loob inimestele võimaluse loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest.
Eelnõu kohaselt saavad elulõpu tahteavalduse koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid pädevaks oma tervise üle otsustama. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust muuta või tühistada. Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja.
Eelnõu kohaselt saab tahteavalduses määrata, milliseid tervishoiuteenuseid inimene elu lõpus soovib või milliste osutamise keelab. Tahteavalduses võib loobuda kõigist elu pikendavatest tervishoiuteenustest, näiteks elustamisest, kunstlikust hingamisest, sondiga toitmisest, dialüüsist, antibiootikumravist, keemiaravist ja operatsioonidest. Loobumine on seotud inimese tahteavalduses kirjeldatud terviseseisundi saabumisega, mille fikseerib arst ja mis on tahte rakendamise eelduseks. Eutanaasiat ega abistatud enesetappu ei ole võimalik tahteavaldusega soovida.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027. aastal, et tagada piisav aeg IT-arenduste valmimiseks, arstide koolitamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop Eesti Reformierakonna, Irja Lutsar Eesti 200, Riina Solman Isamaa ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Pärast istungit on Anti Poolametsa eestvedamisel kavas moodustada Intermariumi toetusrühm.
Istung lõppes kell 19.09.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
