Riigikogu katkestas sotsiaalkomisjoni ettepanekul ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE) teise lugemise. Katkestamise tingis sotsiaalkomisjoni otsus küsida põhiseaduskomisjoni arvamust võimaliku ajutise tähtaegse regulatsiooni kehtestamise osas üldapteegi tegevusloa väljaandmisel suure nõudlusega piirkondades.

Eelnõuga luuakse apteegiteenuse korraldamisel uus raamistik. Eelnõuga vähendatakse ärihuvide mõju apteegiteenuse osutamisel, mille puhul esineb huvide konflikti oht. Valitsuse, õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamusi arvestades tegi sotsiaalkomisjon koostöös sotsiaalministeeriumi ja ravimiametiga eelnõule enne selle teist lugemist 16 muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekud käsitlevad proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks, apteegibussi asutamist ja töökorraldust, apteekritele maal töötamiseks lähtetoetuse maksmist ning apteegi avamise lihtsustamist väikesaartel.
Muudatusettepaneku kohaselt üldapteegi tegevusluba ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetel.
Muudatusettepaneku järgi on edaspidi haruapteeke lubatud asutada ainult väiksemates maapiirkonnas ja linnades, kus elab alla 4000 elaniku. Olemasolevad linnas asuvad haruapteegid peavad end viie aasta jooksul vastavusse viima üldapteegi nõuetega.
Samuti tegi sotsiaalkomisjon ettepaneku, mis annab üldapteekidele võimaluse korraldada patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist.
Sotsiaalkomisjoni ettepaneku järgi peavad linnades asuvad üldapteegid olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks tuleb apteegiomanikel tagada, et nende proviisorid ja farmatseudid saavad edaspidi erialast koolitust vähemalt 40 akadeemilist tundi kahe aasta jooksul.
Muudatusettepaneku kohaselt on üldapteegil võimalus lisaks ravimitele valmistada ka muid meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid nagu ravimteed vms. Seni on apteekidel olnud õigus neid tooteid ainult müüa.
Komisjon tegi ettepaneku jätta eelnõust välja omandipiirangut puudutavad sätted, mis lubasid vaid proviisoritel saada üldapteegi tegevusluba. Samuti jäi eelnõust välja asukohapiirang, mille järgi võib ühes hoones samaaegselt asuda ainult üks üld- või haruapteek.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE). Eelnõuga lihtsustatakse ajutisest töötamisest teavitamise menetlust, mille inimene peab läbima, kui ta soovib välisriigist tulles asuda Eestis ajutiselt töötama välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust läbimata. Eelnõu järgi piisab edaspidi teatises töövaldkonna ja inimese kontaktandmete märkimisest. Teatis tuleb eelnõu kohaselt esitada enne ajutiselt töötama asumist, kuid selleks ei nähta enam ette konkreetset tähtaega.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE). Eelnõuga täiendatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide ja väärismetalli sisaldavate metallimaterjalide ning vääriskividega. Muudatuste eesmärk on maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettuseid pannakse toime lisaks kullamaterjalile ka muude väärismetallide ja vääriskividega. Üksnes kogu kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallide ja vääriskividega toime pandud pettuste hüppelise kasvu. Alates 1. aprillist 2012 kehtestati pöördmaksustamine kullamaterjalile, sealhulgas pooltoodetele, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa, ja investeeringukullale, kui selle maksustamise on maksukohustuslane valinud. See muudatus vähendas käibemaksupettuseid kullaturul lühiajaliselt. Pöördmaksustamise vältimiseks hakati müüma sulatatud kulda, mille puhta kulla sisaldus jääb alla sätestatud piiri.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE). Eelnõu muudab seaduse sõnastust seoses tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtuga, et võimaldada klientidele selle kaudu lihtsamat ja kiiremat elektroonilist suhtluskanalit erinevates toimingutes. Tööinspektsiooni kliendiportaal on klientidele suunatud veebileht, mille abil nad saavad inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtmist takistab praegu kehtivas seaduses olev nõue esitada dokumendid kirjalikult. Eelnõuga muudetakse tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeemi. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest  teavitama tööinspektsioon. Eelnõu kehtestab volitusnormi kahele andmekogule, et oleks võimalik valideerida olemasolev töökeskkonna andmekogu riigi infosüsteemi haldussüsteemis ja luua uus ohutu tööelu andmekogu.

Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (MsüS). Kehtivas veterinaarkorralduse seaduses on sätestatud veterinaararsti tegevusloa nime kandev luba, mis oma olemuselt on kutsetegevuse luba ning tuleb seetõttu MsüS-i regulatsiooni all välistada. Senine „veterinaararsti tegevusluba“ saab uueks nimeks „veterinaararsti kutsetegevuse luba“. Kutsetegevuse loa väljastamisel on olulised inimese oskused teatud töö tegemisel, tegevusloa väljastamisel aga inimese võime tagada iseseisva majandusüksuse või ettevõtja tegevuse vastavus majandustegevuse nõuetele. Põllumajandusministrile antakse volitus asutada veterinaararstide register, mis asendab senise veterinaar- ja toiduameti peetava loendi.

Maaelukomisjon tegi enne teist lugemist eelnõusse viis muudatusettepanekut, mis tagavad loomaarstide kvaliteedi jätkusuutlikkuse. Kaasatud Eesti maaülikooli ja loomaarstide ühingu esindajate hinnangul on eelnõuga saavutatud osapooli rahuldav tulemus.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE). Eelnõu viib loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja korrakaitseseadusega, mis jõustuvad 2014. aasta 1. juulil. Muudatus näeb ette seni mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks mõeldud vabatsooni, vabalao ja tollilao ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustava ettevõtte tunnustamise nõude asendamise loakohustusega. Muudatuse kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba kas loomatauditõrje seaduse või toiduseaduse kohaselt. Muudatusega eristatakse riikliku järelevalve teostamine haldusmenetluse käigus tehtavast kontrollist. Eelnõu toob selgemalt välja, et imporditava toidu nõuetekohasust kontrollib veterinaar- ja toiduamet. Samuti viiakse sõnastus
kooskõlla Riigikogus 19. veebruaril 2014 vastu võetud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduses muudetava toiduseaduse terminitega.

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (642 SE). Eelnõuga tagatakse Euroopa Liidust tulenevate kohustuste rakendamine kahes valdkonnas: toidualase teabe esitamine tarbijale ning eritoidud. Lisaks ajakohastatakse õigusaktide aluseks olevad volitusnormid, andes õigusaktide kehtestamise volituse valitsuselt põllumajandusministrile. See on tingitud toiduvaldkonnas toimunud õigusloome ja järelevalve arengutest.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (654 SE), millega muudetakse valitsuskabineti moodustamine ning vastutusalade jaotamine ministrite vahel paindlikumaks. Muudatuste kohaselt loobutakse seaduses ministrite ametinimetuste sätestamisest. Seejuures jääb kehtima senine valitsuse liikmete piirarv 15. Ministrite pädevused määratakse peaministri korralduses ning nende ametinimetused võib määrata presidendi otsuses valitsuse ametisse nimetamisel. Muudatus võimaldab määrata ühte ministeeriumisse mitu ministrit ning anda ministritele ülesandeid ka teises ministeeriumis. Ministritel oleks samad pädevused, kui peaministri korralduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõuga loobutakse abiministri institutsioonist. Portfellita ministri regulatsiooni ei muudeta. Eelnõu sätestab samuti, et Vabariigi Valitsus ja peaminister saavad anda korraldusi elektroonilises vormis.

Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Aaviksoo, kes tegi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hääletusel oli poolt 11 ja vastu 36 Riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek toetust.

Istungi stenogramm 

Riigikogu pressiteenistus