Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule ülevaate olukorrast teadus- ja arendustegevuses ning valitsuse poliitikast nimetatud valdkonnast. Oma ettekandes hindas Ansip valitsuse poliitika teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tulemuslikuks. „2007. aastal suurenesid investeeringud teadus- ja arendustegevusse avalikus ja erasektoris kokku 15 protsenti. 2008. aastal on oodata teadus- ja arendustegevuse kulutuste märkimisväärset kasvu, kuna valitsus on teinud mitmeid suuri investeeringuid ning avanud mahukad toetusmeetmed nii teadlastele kui ettevõtjatele,“ märkis Ansip. Rääkides, et 2009. aastal on võimalik jõuda võrdlemisi lähedale 1,5 protsendilisele kulutuste tasemele SKPst uskus peaminister, et 3 protsendi eesmärgi saavutamine aastaks 2014 on reaalne. Ansip pidas konkurentsivõime tõstmiseks esmatähtsaks raha suunata sellistesse valdkondadesse nagu ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine, tehnoloogia- ja tootearendus, haridus, keskkonna infrastruktuur, strateegilised transpordiobjektid, energiasääst ja tervishoid, aga loomulikult ka teadus- ja arendustegevus. „Järgnevatel aastatel pean teaduses ja innovatsioonis eriti tähtsaks rahvusvahelise ambitsiooni kasvatamist ning teaduse ja ettevõtluse kokkuviimist,“ rõhutas peaminister. Teaduses on kvaliteedi eelduseks infrastruktuur ja kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, mis Ansipi sõnul on tinginud ka mahukad rahastamisotsused. Peaminister tõi näitena haridus- ja teadusministeeriumi käivitatud tudengite ja õppejõudude mobiilsusprogrammi „DoRa“ ning teadlaste mobiilsusprogrammi „Mobilitas“.  Ansip pidas oluliseks, et 2009. aastal jõuab Riigikogu ette energiamajanduse arengukava, mis näeb ette tuumajaama rajamise ettevalmistusega alustamise. „Kui võtame eesmärgiks tuumajaama ehitamise 2023. aastaks peame võimalikult kiiresti alustama spetsialistide väljaõpetamist, kes osalevad tuumajaama ehitamises ja aitavad seda hiljem töös hoida,“ sõnas peaminister.Peaminister on veendunud, et valitsuse käesoleva ja järgmise aasta otsused teadus- ja arendustegevuses avaldavad märkimisväärset positiivset mõju Eesti konkurentsivõimele ning aitavad kaasa tootlikkuse kasvule, ekspordi suurendamisele ja töötajate oskuste arendamisele. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Marek Strandberg, Peeter Tulviste, Aadu Must ja Hannes Astok.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada õiguslik alus relvastatud pardasaatjate määramiseks õhusõidukisse, et tagada õhusõiduki pardal turvalisus. Ühtlasi reguleeritakse protseduur, millega sätestatakse relvastatud pardasaatjast teavitamise kohustus. Lennundusseadusesse lisatakse uus peatükk, mis sätestab lennuohutuse järelevalve infosüsteemi loomise. Nimetatud infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid eesmärgiga tagada Lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse ühendada eelpool nimetatud keskkonnaasutused. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu II lugemine katkestada, mida täiskogu ei toetanud. Katkestamisettepaneku vastu hääletas 46 ja poolt 7 Riigikogu liiget. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (375 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse korrastada riiklike eripensionide maksmise aluseid. Ühtlustatakse põhimõtet, et õiguse riiklikule eripensionile kaotab isik, kes on ametikohalt, millel töötamine andis talle õiguse eripensionile, vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Samuti sätestatakse, et riikliku eripensioni saaja, kes mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, kaotab eripensioni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Esimesel lugemisel olnud Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud otsuse “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) jäi lõpphääletusel vastu võtmata. Otsuse vastu hääletas 42 ja poolt 7 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside