Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Peaminister tõi oma ülevaates esile toimivate koduste e-lahenduste viimise Euroopa Liidu tasandile, mis on aidanud muuta paljude EL kaaskodanike elu mugavamaks. Ühepoolselt on avatud ettevõtjaportaal Belgia, Leedu ja Soome kodanikele; hiljuti tutvustati koos Portugaliga EL nõukogus lahendust, mille abil on võimalik luua ettevõte Eesti ja Portugali elanikel teineteise riikides kodukohast lahkumata. „Avatusest ja vabadusest on kõige suuremat tulu saanud Eesti majandus: 60 % Eesti töötleva tööstuse ekspordist toodavad Eestis tegutsevad teiste riikide ettevõtted,“ rõhutas peaminister. Peaministri sõnul on valitsuse EL poliitika tulem ennekõike õiguskord, mida Euroopas koos partneritega kujundatakse. Ta lisas, et suuremas osas reguleerib see õiguskord valdkondi, millel on sügav puutumus sisepoliitiliste valikutega. Peaminister: „Lähiaastatel seisab meie ees kaks suurt ülesannet; esiteks majanduse uuele kasvule kaasa aitamine ja Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamine ning teiseks läbimurre rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel ja Euroopa ühtse energiaturu loomine.“ Sellega seoses märkis Ansip, et tuleb laiendada ja süvendada siseturu vabadusi ning sh liikuma edasi ühtse põllumajanduspoliitika reformiga. Samas tuleb jõuliselt seista katsete vastu ehitada barjääre rahvusvahelises kaubanduses. Rääkides kliimapaketist sõnas Ansip, et rahvusvaheline kokkulepe kliimaküsimustes on möödapääsmatu ja vajalik ning Eesti soovib, et Euroopa Liit osaleks neil läbirääkimistel ühtsena. „On põhimõtteline valik, kas Euroopa tahab liikuda keskkonnasõbralikuma majandusmudeli suunas ning kas me tahame seeläbi vähendada oma energiasõltuvust kolmandatest riikidest,“ ütles Ansip. Riigikogu liikmed esitasid peaministrile hulgaliselt küsimusi. Sõnavõttudega esinesid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindajana Aleksei Lotman ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.
Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu valitsuse algatatud
ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (
349 SE). Seadusmuudatustega tehakse mitmed kärped sotsiaalkulutustes. Edaspidi ei maksta enam hambaravihüvitist üle kõigile 19-aastastele kindlustatud isikutele. Endiselt makstakse 300 krooni aastas hüvitist isikutele kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension ja üle 63 aastasele kindlustatud isikule. Seaduse jõustumisel lõpetatakse 2009. aastast koolitoetuse maksmine, kaob riigi hüvitatav isapuhkus isa keskmise palga alusel. Isal säilib õigus kasutada tasustamata puhkust. Lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemale, kellele makstakse samaaegselt vanemahüvitist ning lapsetoitmisvaheaegade andmine ja nende hüvitamine riigieelarvest juhul, kui lapse kohta makstakse vanemahüvitist.
Lisaks ohvriabi seadusele muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust, notariaadiseadust, notari tasu seadust, puhkuseseadust, ravikindlustuse seadust, ravimiseadust, riigilõivuseadust, riiklike peretoetuste seadust, töö- ja puhkeaja seadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, seaduse §-d 3 ja 4, § 8 punkt 1 ning § 9 punktid 11 ja 12 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 28 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
351 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta riigieelarvelistest vahenditest makstava politseiametniku pensioni tasumine üheselt siseministeeriumi pädevusse kuuluvaks, sõltumata sellest, kas tegemist on politseiametnikuga või prokuröriga, kellel on õigus saada politseiametniku pensioni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (
392 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vastavalt õiguskantsleri ettepanekule viia kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kooskõlla põhiseadusega. KOVV seadusesse planeeritakse mitmeid muudatusi. Olulised muudatused puudutavad volikogu valimist mitme valmisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses nagu Tallinn, kus seadusmuudatuse kohaselt jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest ning ülejäänud mandaadid aga vastavalt valijate arvule linnaosas. Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond. Samuti peab üle 300 000 elanikuga linnas olema volikogu vähemalt 79-liikmeline senise 63 asemel. Muudetakse ka paragrahve, mis sätestavad kandidaatide nimekirja ning valmistulemuste kindlakstegemise nii ühe kui mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mis ei leidnud täiskogu toetust: ettepaneku vastu hääletas 57 ja poolt 20 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.
Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud
Eesti Vabariigi haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (
279 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eemärk on mitmekesistada õppekirjanduse valikut, mida kehtiv kord algatajate sõnul takistab. Muudatusettepaneku kohaselt jääks üksnes erivajadustega õpilaste õppevahendite, sh õppekirjanduse koostamise suunamine ja korraldamine ministeeriumi ülesandeks. Muu õppekirjanduse osas jääks ministeeriumi pädevusse üksnes õppekirjandusele nõuded kehtestada. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud
võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (
384 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Nimetatud eelnõu on menetlus kolmandat korda; kahel eelneval korral ei saavutanud samanimeline eelnõu vastuvõtmisel nõutavat Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Riigikogu pressitalitus
