Riigikogu arutas kultuurikomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused“. Ettekannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. 

Klaas rõhutas, et kultuurikomisjon peab tähtsaks arutada Riigikogu täiskogus riiklikult olulise küsimusena õpetajahariduse teemat juhtides sellele suuremat tähelepanu. „Leiame, et nii õpetaja institutsioon laiemalt kui ka õpetajate ettevalmistus ning nende täiendkoolitus on hariduse kaasajastamises üks olulisemaid valdkondi,“ selgitas Klaas. Kultuurikomisjon valmistas antud teema toomist täiskogu ette oma kaheksal istungil parlamentaarsete kuulamiste vormis. Ülevaated on kättesaadavad kultuurikomisjoni kodulehel. 

Klaasi sõnul läbis arutelusid keskse teemana õpetaja staatuse küsimus meie ühiskonnas. Ta rõhutas õpetajakutse väärtustamise vajadust ühiskonnas. Kultuurikomisjoni arvates on vajalik õpetajakoolituse populaarsuse kasvatamine ning tutvustamine tudengite ja gümnasistide hulgas. 

Kultuurikomisjon tegi valitsusele ettepaneku väljendada riigi arengu dokumentides õpetajahariduse kui riigile olulise õppevaldkonna tähtsust ja arvestada seda kõrghariduse riigieelarvelisel rahastamisel. Klaasi sõnul pole praegu valitsuse määruses ülikoolidele tegevustoetuste määramiseks õpetajaharidust nimetatud prioriteetse valdkonnana. „Oleme korduvalt tõdenud, et meil on palju erinevaid hariduspoliitika arengudokumente. Kui aga otsida selget vastust, millised on põhimõtted, millest haridusvaldkonnas osalejad peaksid lähtuma, võime jääda hätta,“ nentis Klaas. Tema sõnul peab kultuurikomisjon oluliseks, et haridus- ja teadusministeerium töötaks välja ühtsed hariduspoliitika põhialused, kus õpetajahariduse küsimuses arvestatakse eri haridustasemete õpetajatele seatud ülesandeid ja nendest tulenevaid haridusvajadusi. Hariduspoliitika põhialused tuleb kindlasti läbi arutada Riigikogu täiskogus ning siin ka vastu võtta, märkis Klaas. 

Kultuurikomisjoni esimehe arvates tuleb tasakaalustada ja seostada tihedamini õpetajahariduse kavades erialasele akadeemilisele pädevusele suunatud aineõpe ja üldpedagoogiline ettevalmistus ning bakalaureuse- ja magistriõpe. „Väga heade aineteadmistega õpetaja peaks olema paremini suuteline oma aine vastu koolis huvi äratama, õpilasi kaasa tõmbama, samuti oskama tegeleda hariduslike erivajadustega õpilastega, milleks muu hulgas on ka andekate õpilastega tegelemine,“ märkis Klaas. Ta toonitas, et ühiskond areneb ning arengutega peab koolgi kaasas käima. „Tänane õpetaja peab kindlasti olema elukestev õppija, kellele ülikoolid pakuvad täiendkoolitust. Kultuurikomisjon teeb valitsusele ja ülikoolidele ettepaneku: õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on tarvis esmaõppest, kutseaastast ja täiendõppest luua tervik, kaasajastades tegevõpetajate täiendkoolituse süsteemi,“ ütles Klaas. 

Kultuurikomisjonil seisab ees põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemine. See on esimene koht, kus meie kuulamiste ja tänase arutelu järeldusi rakendada, märkis komisjoni esimees. 

Kalm  andis ülevaate Tartu ülikooli probleemidest. Tema arvates on oluline koondada ülikooli sees õpetajakoolituse sisu, korraldus, vastutus ja kohustused. Praegu on see hajali laiali üle teaduskondade. „Meie eesmärk on koondada kogu vastutus ja koordinatsioon ühte kohta, selleks on Haridusteaduste Instituut,“ selgitas Kalm. 

Tema sõnul on eesmärk suurendada õppekavades praktika osa ja ka praktika juhendamise tasu. Õppekavad reformitakse ümber nii, et arvestatakse tööandjate, õpetajate ja üliõpilaste tagasisidet. Üliõpilaste tagasiside küsimiseks on olemas selge ja automatiseeritud IT süsteem, rohkem tööd on vaja teha tööandjate ja lõpetajatega, ütles Kalm. 

Ta tõi esile ülikooli poolt vaadates ootused riigile ja ühiskonnale. „Palju on räägitud õpetajakutse või -ameti väärtustamisest ühiskonnas. See on asi, mida ülikool saab loomulikult sõnades igalt tribüünilt toetada, küll aga mitte teha kõike seda, mis seisab väljapool ülikooli. Ülikoolis on väga selgelt näha korrelatsioon selle vahel, et mida suuremad küsimused on õpetaja elukutse väärtustamisel, seda nõrgem on tase, millega tulevad meile õpetajakoolitusse sisseastujad. Me loodame siin tegelikult riigi tuge,“ leidis Kalm. 

Landi sõnul on Tallinna Ülikooli arengukava üks peamisi sihte tugevdada õpetajate ettevalmistust. „Selleks rakendame õpetajakoolituses lisaks kasvatusteadustikule kompetentsile ka ülikooli potentsiaali psühholoogias, informaatikas, sotsiaal- ja terviseteadustes,“ selgitas Land. 

Rektor toonitas, et loomulikult otsib Tallinna Ülikool erinevaid võimalusi muuta õpetajaks õppimine atraktiivsemaks. „Otsime teid, et õpetajakoolitusse astuksid näiteks majanduse, hariduse, tehnoloogia, sotsioloogia, meedia jne bakalaureuseõppe läbinud andekad noored. Näiteks loome hetkel uut õppekava mudelit, kus on rõhuasetus just haridustehnoloogial,“ märkis Land. 

Kõneldes ootustest Riigikogule ja valitsusele, märkis Land, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kutsekooliseaduste ja teiste regulatsioonide muutmisel ei tohi lubada õpetaja professiooni devalveerumist. Õpetaja peab olema pedagoogilise kõrgharidusega spetsialist, kes mõistab õppija arengut ja õppimise olemust, omab uurimistöökompetentsi ja on valmis oma töösse suhtuma uurivalt, õppimismeetodeid ja vahendeid arendavalt, toonitas Land. 

Aaviksoo märkis, et enne kui asuda otsima võluvõtmekest õpetajakoolitusest, tasuks ikkagi jätkuvalt pühendada tähelepanu hariduskorralduse ja koolikorralduse kaasajastamisele ja selle sees toimivate motivatsioonimehhanismide mõistmisele ning ümberkujundamisele. „Oleme püüdnud seda teha haridusministeeriumi initsiatiivil ja mõndagi sellest ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutada. Koolijuhi rolli tõstmine, tervikliku kooli kujundamise eest vastutuse panemine koolijuhile ja õpetajaameti muutmine kitsalt tunni andmiselt põhinevast motivatsioonisüsteemist tervikliku ametivastutuse süsteemi väljaarendamisele,“ ütles minister. 

Aaviksoo sõnul võiksime jätkuvalt õpetajate baasettevalmistuses usaldada ülikoole ka siis, kui me oleksime kriitilised nende tegevuse mõningate väljundite suhtes. Kuskil ei ole vaatamata kriitikale suuremat pädevust kui Tallinna ja Tartu ülikoolides. Võiksime rohkem usaldada ka koole, kasvatades nende vastutust tervikliku koolikultuuri eest. „Paljud otsused, mis puudutavad õpetajate praktilist tegevust, on eelkõige koolijuhi otsustada ja kujundada. Usaldus koos nõudlikkusega koolijuhi vastu parandab kindlasti ka seda pedagoogilist tegelikkust, mis meie koolides igapäevaselt aset leiab,“ toonitas minister. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Paul-Eerik Rummo, Liisa-Ly Pakosta ja Helmen Kütt. 

Istung lõppes kell 13.02. 

Istungi stenogramm. 

Riigikogu pressitalitus