Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Innovatsioon majandusarengu vedurina” arutelu. Ettekannetega esinesid Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige Linnar Viik ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Urmas Klaas selgitas, et lähtudes majanduskomisjoni spetsiifikast ja ülemaailmsest majanduskriisist on nimetatud teema fokusseeritud majandusarengu konteksti. Klaas märkis, et tänavune aasta on Eestis innovatsiooniaasta, seega uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegemise aasta. Klaas andis Riigikogule ülevaate majanduskomisjoni korraldatud 8st parlamentaarsest kuulamisest ning innovatsiooniteemalisest uuringust, millest selgub, et vaid 4% Eesti inimestest arvab, et ta saab innovatsiooni arengule oluliselt kaasa aidata. Kolmandik Eesti inimestest on veendunud, et nendest ei sõltu innovatsioonivaldkonnas mitte midagi, 38% inimestest ei osanud sellele küsimusele vastata, 71% vastanutest on kindel, et riik peab tegema rohkem kulutusi innovatsiooni arenguks, 45% vastanutest arvas, et innovatsioon on kasulik kõigile Eesti inimestele ja põnevalt ligitõmbav. Majanduskomisjoni esimehe arvates on innovatsiooniaasta olulisim ülesanne teadvustada inimestele, et igaüks saab osaleda innovatsiooniprotsessis. Klaas tõdes, et majanduskomisjoni parlamentaarsetest kuulamistest tõusetub teadmine, et lähiaja suureks väljakutseks innovatsioonivaldkonnas on rahvusvahelise mõõtme kasvatamine ning teaduse ja ettevõtluse senisest palju tihedam koostöö, ülikoolidevahelisest koostööst aga sõltub Eesti kõrghariduse ja teaduse tulevik.

Linnar Viigi sõnul on innovatsioon ettevõtete, organisatsioonide ning riikide konkurentsivõime ning heaolu kasvu mõjukaim allikas. Tema arvates on innovatsiooni eelduseks eelkõige uute ideede ning teadmiste vaba liikumine, nendele ideedele soodsa kasvupinnase loomine ning loodud rakenduste leviku toetamine. Viik peatus innovatsioonisüsteemi, kui terviku toimimisel ning hoiatas stagneeruva innovatsioonisüsteemi eest. Ta märkis, et elame praktikas, kus meie teadusasutustel on kohustus toota uusi ideid ning meie ettevõtetel kohustus neid ellu viia. „On olemas ka paralleelmaailm, kus enamus uusi ideid, mis on sisendiks innovatsioonile, tekivad väljaspool seda formaalset innovatsioonisüsteemi ning nende kasutuselevõtt leiab aset eelkõige neis ettevõtetes, mida veel pole loodud, samuti mittetulundussfääris, sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, piireületavate suhete maailmas kodanikualgatusena või hoopis avalikus sektoris,” leidis Viik. Viik nentis, et teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal rahvuslikust kogutoodangust, mis on praegu teadus- ja arendustegevuse stimuleerimise indikaatoriks, ei taga tänapäeval mingilgi viisil tehtud rahalise panuse konverteerumist kõrgemaks lisandväärtuseks majanduses ega heaolu kasvuks ühiskonnas. Viik rõhutas, et vaja on enamat – sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, ettevõtlikku hoiakut selle mõiste parimas edasipüüdlevas ja olemasolevat pidevalt täiendavas tähenduses. Viik peatus veel innovatsiooni madalal tootlikkusel, innovatsiooni mõjude mõõtmisel ning sotsiaalsel innovatsioonil.

Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus. Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.

Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marek Strandberg, Toomas Tõniste, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Hannes Astok ja Urmas Klaas.

 

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (456 SE). Seadusega täiendatakse sätteid, mis reguleerivad esemete registerpandiga pantimist ning likvideeritakse Eesti õiguses olev lünk õhusõidukitele registerpandi seadmisel. Täiendamise tulemusena hakkab registerpandi regulatsioon vastama varasemast paremini hüpoteegi kohta sätestatule ja seega muudetakse õiguslik olukord selgemaks ning ühtlustatakse rakenduspraktikat. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. oktoobril, seaduse § 7 jõustub 2009. aasta 1. juulil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

70 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (458 SE). Jahiseadust täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab jahinduse korraldamise, kus riigi ülesandeks jahinduses on  jahinduspoliitika kujundamine, järelevalve teostamine ning jahindustegevuse, ulukiseire ja jahimaade korraldamine. Riik kaasab jahindustegevusse eraõiguslikul alusel toimivaid jahindusorganisatsioone. Jahiseadusest eemaldatakse riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile. Täpsustatakse jahitunnistuse ja nende üle arvestuse pidamise ning jahindusalase koolitusega seonduvat. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (452 SE). Seadusmuudatustega antakse ämmaemandatele õiguse osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ja likvideeritakse ämmaemandate senised tegevuspiirangud. Seadusega taastatakse Eestis varem kehtinud ämmaemanda õigus iseseisvalt väljastada ravimiretsepte, manustada ravimeid ja määrata ravi. Sisuliselt taastatakse ämmaemanda õigus iseseisvalt jälgida raseduse kulgu ja sünnitusjärgset perioodi. Samuti antakse ämmaemandatele õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele minemise kohta ja raseduse ajal töö(teenistus)tingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. aprillil, § 1 punktid 1, 2, 6 ja 7, § 3 punktid 1, 9-12, 14-15 ning § 6 punkt 2 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil. Seaduse § 3 punkt 4 jõustub üldises korras. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Valitsuse algatatud perekonnaseadus (55 SE) jäi Riigikogus vastu võtmata, kuna ei saavutanud vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

 

 

Riigikogu pressitalitus