Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna kaugosalusega istungil riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimist.

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles oma ettekandes, et kõige tähtsamaid küsimusi peab riigis otsustama rahvaesindusena parlament. „Täna oleme olukorras, kus eeldatavalt moodustavad Euroopa Liidu välisvahendid 4,65 miljardit eurot, sellest 1,1 miljardit on taaste- ja vastupidamisrahastu, 0,35 miljardit on õiglase ülemineku fond ning 3,02 miljardit on ühtekuuluvusvahendid, mis koosnevad regionaalse ühtekuuluvuse sotsiaalfondist,“ loetles ta.

„Arvestades selle raha suurust ja mõju Eesti tulevikule ning sellega seotud otsuseid, peab just seadusandja andma oma sisendi valitsuse kavandatud plaanidele,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et valitsus on esitanud Riigikogule otsuse eelnõu uue Euroopa Liidu omavahendite süsteemi heakskiitmiseks. Reinsalu tegi ettepaneku, et Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendite jaotusplaani peab heaks kiitma parlament ning parlamendivaldkonna komisjonidesse tuuakse enne kinnitamist kõik Euroopa Liidu finantsperspektiivi rakendusmäärused.

Reinsalu sõnul on oluline, et parlament saaks ülevaate euroraha taotletavate eesmärkide mõõdetavatest sihtidest, kuhu soovime jõuda. Ta kutsus üles kõiki huvirühmi saatma oma seisukohad riigieelarve kontrolli erikomisjonile. „See eelarveperspektiiv on kahes mõttes ajaloolise kaaluga: kõigepealt, pandeemia tagajärgede likvideerimine, ning teiseks, digi- ja rohepöörde läbiviimine,“ rääkis Reinsalu. „ Tähtsaim eesmärk euroraha jagamisel peab olema jõukuse kasv Eestis läbi Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime paranemise. Eesti saab tulevikus olema netomaksja eelarvesse, Euroopa tähenduses. See tähendab seda, et see raha, mida suuname järgmistel aastatel, oli Eesti majandusse, peab olema hüppelauda uue jõukuse tekitamiseks.“

Jõukuse kasvu silmas pidades tõi Reinsalu välja mõned põhimõtted rahastamiskavade vallas. Tema sõnul peaks vähemalt üks kolmandik euro ühtekuuluvuspoliitika vahenditest olema meetmetes, mida silmas pidada, mida kaasrahastab erasektor. Vähemalt üks neljandik ühtekuuluvuspoliitika vahenditest tuleks temas sõnul suunata meetmetesse, mis on mõeldud erasektorile. „Selliselt kavandatud raha jõuab ringiga eelarvesse tagasi ning seda saab kasutada korduvalt. Kui meetmed lõppevad, on raha alles ja see suurendab ka meie reserve,“ rääkis ta.

Erikomisjoni esimees markeeris teemasid, mida silmas pidada järgmise seitsme aasta finantsperspektiivi puhul. Ta nimetas välismaalt tagasi tulnud eesti laste järele aitamise programme, stipendiumeid Eesti ülikoolidesse tulevatele eestlastele üle maailma, noortele peredele eluasemelahenduste väljatöötamist, ettevalmistusi uue põlvkonna tuumaenergiaks.

Lisaks tõi ta esile ülikooli teaduspotentsiaali ja vastavate ekspertide platvormi tekitamist, finantsinstrumente, mis aitavad kapitali saada väikestel kuni keskmistel ettevõtetel, kellel on eksporditavad tooted. Aga ka klastrite toetamist, et edendada majandusvaldkondade sisest koostööd ja nende koostööd riigiga. Mahukate avalike teenuste automatiseerimist eesmärgiga personali vähendada. Transpordis tipukoormuste hajutamist, tarkade teede võrku. Kutsehariduses, aga ka rakenduskõrghariduses õpipoisiprogrammide ja töö juures õppeprogrammide jätkamist ning selleks ka seadmete hankimist, kutseõppeõpilaste stipendiume välismaal õppimiseks valitud erialadel, meditsiini automatiseerimist ja kaasaegse meditsiiniplatvormide väljaarendamist.

Lõpetuseks ütles Reinsalu, et strateegiline raskuskese riigi juhtimisel on tegelikult selles kavas ja küsimus on selles, kas parlament jääb sellest kõrvale või parlament ei jää kõrvale. „Poliitilised jõud annavad oma sisendi. Me peame pidama siin dialoogi ja me peame leidma meetodi, kuidas parlament langetab sisulisi otsuseid,“ sõnas Reinsalu.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus märkis oma ettekandes, et kui me mõtleme ees seisvate aastate peale, siis Eestit ootab nende järgmiste aastate jooksul korralik majanduskasv ja väga olulise panuse sellesse annab just nimelt avalik sektor oma majandust ergutavate otsuste ja investeeringutega.

Ta märkis, et aastatel 2022–2027 läheb Eesti majanduse ergutamiseks eurorahade toel suurusjärguna 3 protsenti majanduse kogutoodangust aastas ja eurorahade uus periood toob Eestisse aegade suurimad investeeringud. Ta tõi näiteks, et viis aastat tagasi investeeriti Eestis aastas veidi rohkem kui miljardi euro jagu, siis sellega võrreldes on investeeringud järgmistel aastatel sisuliselt kaks korda suuremad ja jõuavad rohkem kui kahe miljardi euroni aastas.

Rahandusminister osundas, et kui meil on kasutada ajaloo kõige suuremad võimalused Eestile uue arenguhoo andmiseks, siis seisavad meie ees küsimused, kuidas me seda raha kasutame ja  mis on meie visioon.

„Eesti visioon võiks ja peaks olema Eesti, rohelisem kui rohi ja sama viljakas kui kvantarvuti,“ rääkis minister visioonist. „Me peaks olema ise kõigile teistele uue majanduse eeskuju, mille poole vaatavad ja mida soovivad kopeerida teised. Ja just edukalt läbi viidud digi- ja rohepööre loob meile selleks head eeldused.“ Tema sõnul on sellest visioonist lähtuvalt praegused rahastuskavad kokku pandud ning need rahastuskavad toetavad Eesti tulevikku.

Pentus-Rosimannuse sõnul ei ole Eesti rohepööre midagi abstraktset, vaid tulevikus säästetud energia, mis tähendab väiksemaid kulusid. Euroopa maksumaksja toel on Eestil kasutada suurusjärgus 1,8 miljardit eurot, et rohelisema Eesti pöörde tegemisele hoog kanda, märkis ta.

Ka digipöörde läbiviimine on ministri sõnul vältimatu. Uute lahenduste otsimise ja tööjõu kahanemise ajastul tuleb tema sõnul julgelt kaaluda alternatiive ka avalikus sektoris, muu hulgas tehisintellekti kasutamiseks.

Olukorras, kus Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, aga endiselt on see umbes kolmveerand Euroopa Liidu tasemest, aitab uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine. „Eestis peab märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Ka selleks on sellel uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil raha ette nähtud,“ lubas minister.

Pentus-Rosimannus tõi välja, et uueks digipöördeks on meil kasutada 439 miljonit eurot, üle 70 miljoni sellest ettevõtete digitaliseerimise toetuseks, mis tähendab näiteks reaalajas andmevahetuse lahendusi, mis omakorda aitavad Eesti ettevõtete jaoks säästa üle 200 miljoni euro aastas.

Ette on nähtud 64 miljonit eurot avalike teenuste edasiarendamiseks. Kavandatud 48 miljonit eurot kiire ja korraliku internetiühenduse tagamiseks tähendab, et 23 000 aadressi saavad selle investeeringu tulemusel liitumise võimaluse.

Ministri sõnul on konkurentsivõime arendamiseks vaja arendada Eestis transpordi- ja ka energiataristu ühendusi Euroopaga. Ta nimetas nii 5G internet kui ka Rail Balticut ja Tallinna-Helsingi tunnelit. Ajaloo suurima rahasüsti saav raudteetransport käib tema sõnul kogu rohepöördega sama sammu. 2026. aastal on Euroopa maksumaksja rahaga valmis saanud Rail Baltic, mis inimeste liikumisvõimaluste kõrval tähendab ühte täiendavat kiiret võimalust kaupade liikumiseks.

Ministri sõnul on eurorahad sel korral ka vajalik tugi kriisist väljumiseks kõige rohkem abi vajavatele sektoritele. Tuge pakutakse koolist ja töölt eemale jäänud noortele, käivitatakse valdkondadeülene lastekaitse korralduse mudel ja jätkatakse vähese töökogemusega noorte töölevõtmise soodustamist. Tervishoiusektorisse on eurorahade abil võimalik investeerida nii Saares, Hiius, Järvas, Narvas, Tartus kui ka Tallinnas.

Pentus-Rosimannus ütles, et kogu järgmiste aastate euroraha kavast on hinnanguliselt umbes 40 protsenti selline raha, mille kasutus on ette määratud. Ta tõi näiteks suured rongiliikluse investeeringud, teedeehituse, töötukassaga seotud tegevused, aga 60 protsenti nendest tulevikku loovatest rahadest jagatakse taasavatud konkurentsis põhimõttel, et võidab parim projekt, parim idee.

Tartu Ülikooli makroökonoomika teadur, Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla rääkis oma ettekandes, mille pärast eelarvepoliitikat tehakse ja mis sellega võiks saavutada ja kuhu erinevad rahastused võiksid selles suures pildis mahtuda. Uusküla ütles, et ehkki tegemist on Euroopa Liidu rahaga, siis sellegipoolest on see osa kogu jagatavast rahast.

Ta tõi välja, et turumajanduses tuleb eelarvepoliitika puhul tegeleda turutõrgetega ning teine suur eesmärk on majandustsükli silumine, mis tähendab, et majanduse langusfaasid on väga kulukad, tööpuudus on väga kulukas ühiskonnale ja siis teiselt poolt kasvufaase püütakse natukene jahutada ja buume vältida.

Uusküla sõnul tegeleb õiglase ülemineku rahastus turutõrgetega ja kui rääkida COVID-i taastefondist, siis on tegemist majandustsükli silumisega, kuhu juurde on pandud turutõrgete osa.

Uusküla sõnul on rahapoliitiline toetus eelarvemeetmetele väga oluline. „Eesti üksinda ei saa mõjutada Euroopa Keskpanga otsuseid, küll aga, kui me käime samas sammus Euroopa Keskpanga, ülejäänud Euroopa riikide eelarvepoliitikaga, siis Euroopa Keskpanga üldine poliitika sobib ka meile väga hästi,“ rääkis ta. „Lisaks on oluline, kui suur on meie võlakoormus, kas finantssektor on heas seisus või ei ole, kas ettevõtted, majapidamised saavad laenu võtta, kui nad arvavad, et tulevikus läheb paremini ja see sõltub ka lubadustest tulevaste kulude kohta.“

Taastefondist rääkides tõi Uusküla välja, et eelarvepoliitikal on piiriülesed mõjud. „Kui üks riik teeb kulutusi ja teine ei tee, siis teine saab tasuta lõuna põhimõtteliselt tänu sellele, ja kui me Euroopas koos teeme, siis see võimaldab koos ühiselt sellest võitu saada ja vältida seda olukorda, et keegi püüab tasuta lõunaid sealt üles korjata,“ illustreeris Uusküla oma väidet.

Tema sõnul ei ole COVID-i kriis tavapärane kriis sellepärast, et ükski riik üksinda ei saa ennast sealt välja tõmmata, see ei tulene meie majanduspoliitilistest valikutest.

Uusküla sõnul on digi-, rohe- ja tervisepööre tõsised väljakutsed sellepärast, et tootlikkuse kasv on Euroopa stagneerunud, hoolimata sellest, et me räägime, et digitehnoloogiad on arenemas. Siin on tema sõnul teaduse roll on väga tähtis. Kuid väga oluline on, kas toetada ettevõtluse innovaatilist poolt või ülikoole. „Ettevõtlus tahab saada sellest investeeringust ise kasu. Ülikool püüab teha niimoodi, et kõik saavad ühtlaselt kasu, mistõttu investeering ülikooli peaks olema palju laiema kandepinnaga kui ühe ettevõtte toodangu toetamine,“ selgitas ta.

Digilahenduste puhul on Uusküla sõnul väga tähtis, et inimesed tahaksid seda kasutada ja oskaksid seda kasutada. Ka tervishoiukulutuste kohta märkis Uusküla, et ainult raha liigutamine tervishoidu ei pruugi aidata, kui inimesed ise endiselt rumalalt käituvad.

Õiglase üleminekufondi raha planeerimise puhul rõhutas Uusküla suure pildi nägemist. Ta tõi näiteks Ida-Virumaa ja põlevkivi kaevandamise lõpetamise. „Kaevuritest andmekaevurite tegemine on väga keeruline ja kogu see ahel erinevatest töökohtadest peab siin liikuma,“ kõneles Uusküla. „Kõigepealt on vaja üles korjata need viljad, mis ripuvad madalal, mis puudutab CO2. Seal on vaja lihtsalt kulu-tulu analüüsi teha absoluutselt kõigele, aga vaja on ka mõtestatud ja süsteemselt juhitud protsessi. Väga tähtis on kaasatus, et need inimesed tunnevad, et nad omavad kontrolli. Lisaks on vaja sotsiaalseid sildu ehitada ja on vaja sotsiaalset ja psühholoogilist tuge.“

Lõpetuseks ütles Uusküla, et ega me ei tea, mida tulevik toob ja kuidas see tulevikumaailm välja näeb. Küll aga saab tema sõnul mõelda, mida me soovime, mida peaks tegema, et sinna jõuda, millised on need tingimused, mis peavad olema täitunud, selleks et maailm selline saaks, nagu me soovime, ja mis juhtub siis, kui need tingimused sellised ei ole.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide esindajatena sõna Lauri Läänemets (SDE), Helir-Valdor Seeder (I), Oudekki Loone (K), Aivar Sõerd (RE) ja Kalle Grünthal (EKRE). Sõna võtsid veel Eduard Odinets (SDE), Martin Helme (EKRE) ja Jürgen Ligi (RE).

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside