Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olukorda koroonaviiruse tõrjumisel. Ettekandjate ühine seisukoht oli, et lahendustee kriisist välja on vaktsineerimine.

 

Istungil tegid ettekande riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi.

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõdes oma ettekande alguses, et Riigikogu arutab praegu kõige akuutsemat ja tõsisemat küsimust, millega meie rahvas ja riik on silmitsi. „Praeguses viiruse katastroofilise leviku olukorras peame ühiskonnana kokku hoidma, avaldama toetust meie tublidele tervishoiu‑ ja haridustöötajatele,“ ütles Reinsalu. Tema sõnul tuleb praegu küsida, miks me sellisesse olukorda oleme jõudnud, ja teiseks, mida teha.

Reinsalu kritiseeris, et vaktsineerimise tase on madal ja tõhustusdoose lubab valitsus teha kõigile alles kuue kuu möödumise järel. Reinsalu hinnangul oleks tulnud vaktsineerimise usaldusväärsuse ja inimeste turvalisuse tõstmiseks luua vaktsineerimiskahjude fond.

Reinsalu ka kritiseeris otsustega viivitamist ja märkis, et nakkekordaja R oleks tulnud juba septembri lõpus alla tuua, siis oleks meil vähem surmajuhtumeid ja väiksem haiglakoormus. Ta lisas, et karjaimmuunsuse saavutamisel on liiga kõrge elude hind.

Kommunikatsioonis on Reinsalu sõnul sõnumid risti-rästi ja see tekitab ühiskonnas segadust. Koolide lahti hoidmiseks oleks tema sõnul pidanud juba kooliaasta alguses alustama massilise testimisega. „Venitamise tagajärg on see, et viirus on laste kaudu jõudnud kodudeni ja seeläbi oleme haiglavõrgu kokkukukkumise kursil,“ lausus Reinsalu.

Reinsalu ettepank on hakata testima ka vaktsineeritud ja läbipõdenud lähikontaktseid, pikendada läbipõdemise tõendi kehtivust aastani, võimaldad kiirtestide kättesaadavust nendele, kellel majanduslikel põhjustel jääb see soetamata ning kasutada eakate puhul täiendavaid motivaatoreid. Reinsalu kõneles veel koolide puudulikust ventilatsioonist.

Erikomisjoni esimees leidis, et olukorras, kus viirus on kestnud poolteist aastat ja kestab veel prognoosimatu aja, vajab riik õigusriiklikku selget seaduse tasemel platvormi, mis puudutab koroonaviiruse tõrjet. Viirusetõrje seadusega paralleelselt võiks tema sõnul moodustada ka parlamendi probleemkomisjoni.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik andis oma ettekandes ülevaate hetkeolukorrast. Kiik alustas tõdemusega, et haiglaravi olukord on viimase paari nädala jooksul halvenenud kaks korda kiiremini, kui prognoosid veel paari nädala eest seda ette nägid. Kui 11. oktoobril prognoositi, et selle nädala alguses on haiglaravil suurusjärgus 360-370 patsienti, siis tegelikult oli neid juba üle 500. Täna hommikul on haiglates 542 patsienti, kellest 379 on seal sümptomaatilise COVID-19 haiguse tõttu, 70 protsenti neist on vaktsineerimata.

Kiik tõi regiooniti välja, et kõige raskemas seisus on hetkel lõunaregioon ja ka Ida-Virumaa piirkond, mis kuulub meditsiinivaatest lõunaregiooni alla. Tema sõnul tegutseb lõunaregioon täna sisuliselt samal tasemel, sama nakatunute ja haigete hulgaga kui eelmise kriisi tipus.

Põhjaregioonis on ministri sõnul olukord mõnevõrra parem, mis ei tähenda, et olukord on hea. Ta kinnitas, et Tallinna suurhaiglate võimekus on täna piisavalt kõrge, et pakkuda lisaks COVID-19 haigete ravile ka vältimatut abi ja maksimaalses mahus plaanilist ravi. „Kui haiglaravi vajavate patsientide arv peaks ka siin märkimisväärselt tõusma, siis kahjuks tuleb ka siin teha väga laiaulatuslikke piiranguid, mida meil tuleb kindlasti ühiselt pingutades ennetada,“ kõneles Kiik.

Kiige sõnul on täna esmane meede pidada kinni kõigist nakkusohutusreeglitest – maski kandmine siseruumides, distantsi hoidmine, testimine mis tahes sümptomite korral ja haigena koju jäämine. Minister soovitas ära jätta kõik üritused ja tegevused, mis on võimalik. „Täna kehtib reegel, et kõik, mis on välditav, tuleb edasi lükata,“ sõnas Kiik.

Minister tänas kõiki tervishoiutöötajaid, aga ka erasektorit, omavalitsusi, ministeerium ja nende allasutusi, kes on kriisi lahendamisse panustanud. „Tegelikult tervishoid tegutseb Eestis ületundidena ja ülekoormatuna aastaringselt, enne pandeemiat ja pärast pandeemiat,“ tõdes Kiik. Tema sõnul on tervishoiutöötajad Eesti riigis vähem, kui elanike arv seda eeldaks. Eesti panustab valdkonda riigieelarvest suurusjärgus 5 protsenti ja 6,5 protsenti SKT-st koos elanike enda panusega.

Ministri sõnul on praegu vaja Eesti riigis kõigi elanike panust. „Me vajame vabatahtlikku mobiliseerumist. Ehk iga inimene peab mõtlema, mis on need kohad ja sammud, mida tema saab teha,“ kõneles Kiik. „Kes ei ole jõudnud veel vaktsineerima, loomulikult esimene samm peaks olema vaktsineerimisele minek. See kehtib 12+ vanuserühmas kõigi elanike kohta. Kellel on möödas pool aastat esmase kuuri läbimisest täiskasvanuna, siis on õige minna tegema tõhustusdoosi.“

Kiige sõnul on ainuke jätkusuutlik lahendus vaktsineerimine. „Kõik muud tegevused, nakkusohu maandamised, testimised, sümptomaatilised koju jäämised, need on toetavad meetmed, need kehtivad iga haiguse puhul,“ kõneles Kiik. „Aga kui me räägime kriisi lahendustest, siis piirangud on ajutine. Piirangud on need, mida teeme selleks, et nakkuskordajat alla saada, aga lahendustee kriisist välja on vaktsineerimine.“

Minister tõi välja, et täna on ühe doosiga vaktsineeritud 59,3 protsenti elanikkonnast ja lõpetanud kuuriga 56,8 protsenti. Täiskasvanute hulgas on alustatud vaktsineerimist vähemalt 69,2 ja lõpetatud 66,5 protsenti. Ehk kaks kolmandikku täiskasvanutest on vaktsineerimisega kaitstud. 60+ vanusrühmas on need numbrid mõnevõrra kõrgemad, alustatud on 72,4 ja lõpetatud 70 protsenti, kuid ministri sõnul ei saa sellega rahul olla. COVID-19 teadusnõukoda on välja öelnud, et vaktsineeritud peab olema 70 protsenti kogu elanikkonnast ja 85 protsenti riskirühmadest.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi andis oma ettekandes ülevaate, mis toimub esmatasandil ja mismoodi perearstid liiguvad edasi vaktsineerimisega. „See on tegelikult meie kõigi kriis,“ ütles ta. „See puudutab meist absoluutselt igaühte. Ja me ei räägi ainult tervisest, me räägime ka sotsiaalsest keskkonnast, kogu meie riigist tervikuna.“

Vallikivi kõneles vaktsineerimisest perearstikeskustes ja märkis, et nende perearstikeskuste hulk, kes saadavad aktiivselt vaktsineerimisteateid, oli juba eilseks mitmekordistunud. „Ma loodan, et nendel kümnel päeval on reaalselt käegakatsutavad tulemused ja ma loodan, et inimesed võtavad ka ise ühendust,“ kõneles ta. „Kui me saame vaktsineerima vähemalt ühegi inimese, … siis see on tegelikult väga suur panus.“ Ta viitas, et vabatahtlikud arstitudengid tegid 15 000 kõnet ja said 600 inimest vaktsineerima.

Vallikivi ütles, et arstidena näevad nad, kui salakaval see haigus on. Ta tõi näite, et kuueaastane, kes põdes COVID-it eelmise aasta oktoobris, on täna uuesti positiivne. Teine tema neerusiirdatud patsient, kes oli samuti positiivne, paraneb nüüd.

Perearst nentis, et koos täna tehtud ostsute tagajärgedega tuleb meil ka koos elada. Teda tegi murelikuks, et ilma juhita on meditsiini vaates kolm kriisi jaoks väga olulist võtmeametit – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Terviseamet ja Ravimiamet ja avaldas arvamust, et kas kriitika võib olla põhjus, miks nende ametite juhid läksid ja miks sinna uusi kandidaate on nii raske leida.

Vallikivi tõdes, et arstid annavad pahatihti nõu, mis on inimese jaoks ebameeldiv või ebapopulaarne. Ta avaldas soovi, et kõigil oleks praegu julgust teha üheskoos otsuseid, ning, et oleks ka koostöövõimekust riigi ja omavalitsuste vahel.

Ettekandjad vastasid ka Riigikogu liikmete küsimustele. Seejärel tõid sõnavõtjad välja oma seisukohad ja arvamused.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Helir-Valdor Seeder (I), Siret Kotka (K), Henn Põlluaas (EKRE) ja Hele Everaus (RE).

Sõna võtsid veel Peeter Ernits (EKRE), Heiki Hepner (I), Jürgen Ligi (RE), Kalle Grünthal (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Andres Metsoja (I).

Istungi fotod (Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

 

Tagasiside