Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale.

Ettekande tegid riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson.

Reinsalu märkis oma ettekandes, et senised prognoosid elektri hinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ja need ohustavad kõiki Eesti kodutarbijaid, ettevõtteid ja sellega seoses kogu meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut.

Reinsalu tõi välja, et ettevõtted ja tarbijad maksavad kõrgemat elektrihinna seoses CO2 kauplemishinna tõusuga ja see raha laekub tegelikkuses täies mahus riigieelarvesse. „Kui tarbijatele koormus kerkib, siis see ei tähenda sugugi, et riigieelarvesse laekuv raha jõuab tegelikkuses tarbijatele tagasi,“ rääkis Reinsalu ja lisas, et elektri hinna tõus sellel aastal läheb Eesti tarbijatele maksma prognoositavalt vähemalt 250 miljonit eurot.

Reinsalu sõnul on riigil vaja selget ja kiretut analüüsi nii emissioonikaubanduse mõjule kui ka kliimapoliitikale, mis on nende asjade maksumus Eesti tarbijatele. „Me vajame selget ja kiretut analüüsi hüppeliselt kasvanud energiadefitsiidi tingimustes sellest, milliseks kujuneb meie riigi elektrivarustuskindlus,“ ütles Reinsalu. Ta meenutas, et koroonakriisi alguses, kus riikide piirid sulgusid, seisid riigid iseenda eest oma riigi elanike ees. „Ei ole vähematki kahtlust ka börsitingimustes, tekib hüppeline defitsiit, siis riigid hakkavad langetama kiretuid otsuseid, eelistades varustuskindluse tagamist oma riigi elanikele, oma riigi tarbijatele.“

Veel tõi Reinsalu välja, et elektritootmise varustuskindluse kõrvale on vaja selget seisukohta, mida Euroopa praegune emissioonikaubanduse dünaamika tähendab elektritarbijatele.

Reinsalu tõi välja, millised võimalused on regulatiivsel turul valitsusel tegutseda. Ta nimetas taastuvenergia tasu, mida tarbijad maksavad. „Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike,“ pakkus Reinsalu.

Teiseks märkis ta, et tuleb üle vaadata energiavarustuskindluse tagamine ja Eestis põlevkivienergeetika sulgemisotsus. „Peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energia tootmise edendamiseks,“ kõneles Reinsalu.

Reinsalu hinnangul on elektriturg poliitiliselt moonutatud turg, kuid tema sõnul peab riik kasutama mehhanisme, et hind tarbijatele kosmosesse ei läheks. Riigile laekuv raha käibemaksu ja CO2 rahaühikute eest tuleb tema sõnul kasutada automaatse stabilisaatori väljatöötamiseks, nagu on mitmetes Euroopa riikides asutud seda venitusteta tegema.

Minister Aas selgitas elektri hinna tõusu põhjuseid. Ta märkis, et hinda kujundavad üle Euroopa fossiilseid elektrijaamad, mille hind sõltub CO2 kvoodist ja kütuse maailmaturuhinnast.

Ministri sõnul oli erakordselt ilus suvi, mitte üksnes Eestis, aga ka Skandinaavias ning sademete vähesus tähendas seda, et Norra hüdroelektrijaama tammide taga kogunes vett tavapärasest vähem. Seetõttu tuleb ministri sõnul töös hoida elektrijaamu, mis kasutavad fossiilkütuseid. Samas on käimas majanduse kiire taastumine mitte üksnes meil siin Euroopas, vaid ka Aasias, Põhja-Ameerikas ja taastumise taastumine on tekitanud erakordselt suure energianõudluse ja see omakorda liikvele lükanud ka fossiilsete energiakandjate maailmaturu hinnad.

Aas ütles, et valitsusel ei ole hooba, et suurendada sademeid Norras või tekitada tuult, mis suurendaks Euroopa tuuleparkide toodangut. Ka ei ole valitsuse võimuses kuigi palju globaalsel turul kujunevat fossiilsete kütuste hindu mõjutada. „Elektri hinna kujunemisel on ainsad Euroopa Liidu energeetika- ja kliimapoliitikast sõltuvad komponendid CO2 heitmekaubanduse süsteem ning meetmed, millega kiirendada taastuvenergia turule toomist,“ ütles Aas. Ta lisas, et mõlemas suunas on valitsus astunud samme, kuid kumbki ei ole kiire lahendus ega võluvits, kuid aitab selliseid probleeme tulevikus vältida.

Aas toonitas, et hinnasurve põhjuseks on kõrge kütuse hind, eelkõige maagaasi hind. „Kui maagaasi hind maailmaturul hakkab langema või normaliseerub sademete hulk sarnaseks, nagu see on olnud viimasel 10 aastal keskmiselt, langeb ka elektri turuhind,“ kõneles Aas. Tema sõnul on pikaajaline lahendus hinnašoki vältimiseks taastuvenergia ja sellele üleminekuga igapäevaselt ka tegeletakse.

Aas meenutas, et Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muudatus 156 SE, mis loob laiemad võimalused ka Narva elektrijaamades kalli fossiilkütuse asendamiseks CO2-vaba jäätmepuiduga. Samuti jõuab järgmise aasta alguses lõpusirgele Eesti merealade planeering ja saab hakata tegelema tuuleparkide arendamisega merel.

Aasa sõnul on õige olnud eelmise Eesti valitsuse otsus, hoida Eestis alles ja igal ajal kättesaadav vähemalt 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust. Ta möönis, et on perioode, kus seda võimsust ei lähe vaja, kuid tänavune aasta näitab selgelt, et esineb perioode, kus me ei saa hakkama üksnes ilmastikust sõltuvate taastuvenergiajaamadega.

Ettevõtja Allikson rääkis oma ettekandes elektrienergia turuhinnast. Allikson selgitas, kuidas elektriturud toimivad. Ta tõi välja, et hinda börsil määrab marginaalne tootja ehk viimane turule pääsev elektrijaam oma muutuvkulude baasilt. Euroopa elektritootmisest on umbes 20 protsenti maagaasipõhine. „Kui hinnad kerkivad spot-turul siin umbes 100–160 euro juurde, siis see on ka see tase, millega tänasel päeval on võimalik gaasielektrijaamast elektrit toota,“ rääkis Allikson. Tema sõnul sisaldab see CO2 kulu, see sisaldab kütusekulu, see sisaldab ka opereerimiskulusid. Kui hind tõuseb kõrgustesse, siis hinna määrajaks ongi gaasijaamad.

Ta tõi ka välja, et Balti riikides on lisaks omad põhjused, mis on hinda mõjutanud ülespoole. Esimesena mainis ta, et 2021. aasta novembrist alates on vähendatud tarneid Vene-Valgevene piiridel, sest Leedu ei ole soovinud osta Astravetsi tuumaenergiat. Teiseks mõjutab meie hinda ka see, et meie ühendused Lätiga on suuremad kui varem. „Tegelikult Läti ja Leedu on olnud alati kõrgemas hinnapiirkonnas ja seetõttu hinnad ühtlustuvad. Me ei ole enam Soomega samas hinnas, meie hinnad on mõnevõrra kõrgemad,“ kõneles Allikson. Ta möönis, et Soome on olnud iseenesest tulevikku vaatavalt väga tubli. „Nendel hakkab järgmisel aastal käima uus tuumajaam ja on tulemas juurde oluliselt uusi tuulevõimsusi. Nii et ilmselt jääb Soome odavama hinnaga piirkonnaks ka edaspidi.“

Allikson peatus enda ettekandes ka pikaajalisemal prognoosil. „Kõik, mis tõuseb, hinna mõttes, ilmselt ka langeb,“ sõnas ta ja selgitas, et pikas perspektiivis eeldatakse, et Põhjamaades tuleb juurde elektriühendusi, hinnad ühtlustuvad eri piirkondade vahel ning pikaajaliselt nähakse hinnataset endiselt madalamalt.

Allikson märkis, et Eestis ei toodeta piisavalt palju elektrienergiat – kui tarbimine on üle 1000 megavati, siis tootmine on üle 900 megavatti tasemel. „See tähendab seda, et meil on elektrit puudu ja meil on alati elektrit vaja osta,“ tõdes ta. „Kui ostetav elekter on kõrgema hinnaga, siis meie hind on kõrgem, sõltumata sellest, mis hinnaga Narva Elektrijaamad soovivad müüa.“

Alliksoni sõnul ei ole võimalik CO2 kauplemissüsteemi ja elektriturgu eraldada. „Ei saa öelda, et me oleme nagu CO2 turus sees ja elektriturus ei ole või vastupidi,“ tõi ta välja paratamatuse. Samuti pole tema hinnangul mõistlik muuta taastuvenergiale kehtivaid toetusi. „Sellepärast, et see muudab Eesti, kus on vaja taastuvenergia investeeringuid, investoritele mitte atraktiivsemaks, vaid pigem vähem atraktiivseks, aga on vaja rohkem investeeringuid, mitte vähem investeeringuid,“ selgitas ta.

Allikson tõi välja, mida Riigikogu saab teha, et elektri hinda mõjutada. Tema sõnul saavad poliitikud mõjutada elektri hinna administratiivset osa. „Saate kasutada CO2 kõrgemaid oksjonitulusid kas elektriarve komponentide või hinnatõusu kompenseerimiseks ja aktsiisi või käibemaksu saab alati alandada,“ sõnas ta.

Muus osas mõjub elektri hinnale ilm. Gaasihindu aitaks Alliksoni sõnul vähendada gaasi tarbimise vähenemine. Pikemas perspektiivis on tema sõnul aga vaja uusi ühendusi – Estlink 3, taastuvenergia arengu kiirendamine, salvestustehnoloogiate arendamine, energiatõhusus, tarbimise paindlikkus ja tuumaenergia ning vesiniku võimaluste väljaselgitamine, loetles ta.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Helir-Valdor Seeder (I), Dmitri Dmitrijev (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Kristen Michal (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE). Sõna võtsid veel Jürgen Ligi (RE), Martin Helme (ERKE), Peeter Ernits (EKRE), Mart Helme (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee                                      

Tagasiside