Riigikogus täna vastu võetud tubakaseadusega karmistuvad Euroopa Liidu liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded.

Sigarettide ja suitsetamistubaka müügipakendid tuleb alates 20. maist 2016 märgistada uute pilt- ja teksthoiatustega. Pakendil peab olema viide www.tubakainfo.ee, kust leiab abi suitsetamisest loobumisele. Seaduse kohaselt keelatakse alates 2017. aastast hoonetes asuvad ilma seinteta suitsetamisalad.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse (118 SE) poolt hääletas 50, vastu oli 8 ja erapooletuid 2 Riigikogu liiget.

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsusega “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” (174 OE) nimetati Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2016. aasta 1. juunist kuni 2018. aasta 31. maini Remo Holsmer.

Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse.

Otsuse poolt hääletas 37, vastu ei olnud ühtegi ja erapooletuid oli 6 Riigikogu liiget.

Kultuuriminister Indrek Saar esitas Riigikogule „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. 2015. aasta täitmise aruande.

Saar tõi oma ettekandes välja, et  kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades Eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. „Eesmärgiks seatud rahvusvahelistumine ei ole oluline vaid ekspordi ja maine kujunduse seisukohast, rahvusvahelistumine tagab ka kultuuri arengu ja säilimise,“ nentis Saar.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Laine Randjärv, Mihkel Raud, Aadu Must ja Krista Aru.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Randjärv ütles, et huvi valdkonna vastu on erakordselt suur. Randjärv märkis, et huvialaharidus on kultuuripoliitikas väga tähtis.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihkel Raud rääkis kultuuriruumiga seotud probleemidest ja tõi välja, et Eestis tegeldakse igapäevaselt ka meie riigi peamise funktsiooniga, milleks on eesti keele ja kultuuri säilitamine.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Aadu Must tõi välja, et olukord, millest kultuuripoliitikas tuleb rääkida, on selle vastavus poliitilistele oludele. „Me räägime praegu suurest rahvaste rändamisest ja rändekriisist, aga üheks suuremaks hirmu põhjuseks nii sisse- kui väljarändamise juures on kultuuriküsimused,“ lausus Must.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel esinenud Krista Aru ütles, et kultuuripoliitika on see, mida täna Eesti riigis vajame kõige rohkem.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) võimaldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääsu e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Nii saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Kaitseväelase või kutsealuse jaoks hakkavad kõik tervisega seotud andmed olema kättesaadavad ühest kohast. Samuti lihtsustub arstlikel komisjonidel kutsealuste terviseseisundi hindamine ning väheneb nii perearstidel kui raviarstidel inimese terviseuuringutes kuluv raha ja aeg. Eelnõu täiendab ka kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (152 SE) võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon. Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõu näeb ette anda tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet. Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. Lisaks peavad pangad tarbijale isikupärastatud lepingueelse teabe esitamiseks kasutusele võtma ühtse infovormi, et hõlbustada laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva. Eelnõu täpsustab kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõu sätestab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused.

Justiitsminister Urmas Reinsalu nentis, et  kiirguse valdkonnas kõige olulisemaks kaalutluseks selle õigusakti puhul on ohutusnõuete tagamine. „See eelnõu oma tegevusvaldkonnast puudutab kõiki asutusi ja ettevõtteid, kes kasutavad kiirgusallikaid või tegelevad radioaktiivsete jäätmete käitlemisega,“ tõdes Reinsalu.

Riigikogu liikmete Deniss Boroditš ja Urve Palo algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) näeb ette pikendada taksoveol sõidukijuhina töötava isiku teenindajakaarti saamise tähtaega kuni 1. aprillini 2017. Eelnõu algatajate arvates annab nimetatud muudatus üleminekuaja teenindajakaardi saamiseks.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urve Palo, Viktoria Ladõnskaja ja Mihhail Stalnuhhin.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Urve Palo ütles, et kui eelmine aasta 1. oktoobril võeti vastu ühistranspordiseadus, mis sätestas, et kuue kuu pärast peab muu hulgas Narva linnas taksojuht oskama eesti keelt B1 tasemel, siis selle nõude kehtestamine transpordiseaduses oli viga. „Viga ei ole see, et me ootame, et Eestis teenindajad oskavad eesti keelt. Viga oli see, et me üritasime lahendada integratsiooniküsimusi, mis 20 aasta jooksul nii mõneski vallas pole õnnestunud, nüüd kuue kuuga,“ märkis Palo.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Viktoria Ladõnskaja sõnul on kõnealune seadus ja selle muudatus on väga olulised, sest need andsid suurepäraselt mõista mitte ainult ühe seaduse probleemist, vaid terve lõimumisteema probleemidest. „Olen veendunud, et lõimumine on julgeolekuküsimus, sest kui üks ühiskonna osa tunneb ennast või ongi isoleeritud piirkonna, keele, sotsiaalse ja majandusliku saatuse poolest, siis tekib oht, et keegi võib neid veelahkmeid pahatahtlikult ära kasutada ehk mängida meie mittehaakumisel,“ ütles Ladõnskaja.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Mihhail Stalnuhhin tõdes, et keelepoliitika on siiski riiklik prioriteet, mida kohalikud omavalitsused ei saa ellu viia ilma korraliku rahastuseta.

 Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE) kohaselt tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained kanda operatiivselt keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Sätestatakse võimalus lisada uued psühhoaktiivsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainete rühmade kaupa. Ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. Kehtiva õiguse kohaselt toimub uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa. Nimekirja kandmise protseduur võtab aega minimaalselt kaks kuud, mis tähendab, et tihti toimub aine kandmine nimekirja tagantjärele. Ainete lisamine nimekirja rühmadena võimaldab kiiresti ja mõjusalt piirata uute psühhoaktiivsete ainete levikut ja käitlemist.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (175 SE) näeb ette komisjonide istungite protokollide muutumist põhjalikemaks. Komisjoni istungi protokollis tuleb kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse protokolli nimeliselt hääletamistulemused.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (160 SE) kaasajastatakse valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Eelnõu kohaselt on riigi tasemel valimiste korraldajaks riigi valimisteenistus, mis moodustatakse Riigikogu Kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena. Riigi valimisteenistus on valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. Vabariigi Valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks, kes teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused. Maakonna tasemel korraldab maakonna valimiskomisjoni asemel valimisi maakonna valimisjuht. Samuti asendatakse senine kolmeastmeline kaebuste läbivaatamise süsteem kaheastmelisega ning lihtsustatakse valijate võimalusi valimiskorralduses esinevatele puudustele tähelepanu juhtida.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (147 OE), mis näeb ette seaduse muutmise, et siduda riikliku vanemahüvitise saamine lapse arstlikus kontrollis käimise kohustusega arutelu lükati algataja ettepanekul järgmisse nädalasse.

Istung lõppes kell 18.14.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: link (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]