Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE), mis võimaldab töövõimetus- ja vanaduspensionäridel kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat hammaste raviks.

Kehtiva hambaravitoetuste süsteemi kohaselt hüvitab riik töövõimetuspensionäridel või üle 63-aastastele vanaduspensionäridel üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255,65 euro ulatuses. Hambaraviteenuse eest hüvitatakse neile aga 19,18 eurot aastas.

„On tekkinud olukord, kus 63-aastastel inimestel on suus oma hambad, nad ei vaja mitte niivõrd proteese, kuivõrd olemasolevate hammaste parandamist,“ ütles eelnõu esitaja Viktor Vassiljev. Tema hinnangul ei vaja see muudatus väga suuri ümberkorraldusi ja raha on selleks olemas.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul ei ole Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatajad eelnõus arvestanud osalise ja puuduva töövõimega inimesi hambaravi ja proteesihüvitiste saajate hulka, küll aga on seda arvestatud seadusemuudatustes, mis jõustuvad 1. juulil koos töövõimetoetuse seaduse jõustumisega.

„Valitsuse tegevuskavas 2015– 2019 on see probleem laiemalt käsitletud ja hõlmab lisaks proteesihüvitistele ka täiskasvanute hammaste parandamise programmi. Sotsiaalministeeriumil tuleb eelnõu esitada 2016. aasta aprillis, selle ülesande täitmiseks on Eesti Haigekassal koostamisel ettepanekud Sotsiaalministeeriumile täiskasvanute hambaravihüvitiste maksmise küsimuse terviklikuks lahendamiseks koos hinnanguga sellega kaasnevate mõjude kohta ravikindlustuse eelarves,“ ütles Kokk.

Hetkel kasutatakse proteesihüvitisi ligi 7,5 miljoni euro ulatuses. Koka arvutuste kohaselt oleks hambaravi lisandumisel antud eelnõu puhul kulu eelarvele umbes 14 miljonit.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Vilja Toomast Reformierakonnast, Monika Haukanõmm Vabaerakonnast, Monika Haukanõmm Vabaerakonnast, Mart Helme Konservatiivsest Rahvaerakonnast ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Toomast ja Kütt pidasid hambaravi hüvitamist oluliseks, kuid soovisid oodata valitsuse eelnõu sellel kevadel.

Haukanõmme sõnul toetab Vabaerakond Keskerakonna ettepanekut ning ootab haigekassa ja Vabariigi Valitsuse samme, et tagada hambaravi kättesaadavus ka keskmist ja madalat palka saavatele inimestele või neile, kellel üldse tervisekindlustus puudub.

Helme toetas eelnõu ning pidas mõistlikuks alustada probleemi lahendamist pensionäride hambaravi hüvitamisest.

Riigikogus langes esimesel lugemisel menetlusest välja kaks eelnõu:

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (115 SE) sooviti anda eestkoste all olevatele lastele võimalus saada elatisabi. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse elatisabi ainult lapse vanema vastava taotluse alusel.

Eelnõu esitaja Raivo Põldaru sõnul sooviti eelnõuga luua eestkoste all olevatele lastele võrdne kohtlemine nende lastega, keda vanemad on hüljanud.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Õiguskomisjoni liikme Kristjan Kõljalgi sõnul puudub eestkostjal erinevalt vanematest ülalpidamiskohustus eestkostetava suhtes, mistõttu ei oleks eestkostjale elatisabi maksmine asjakohane. „Riiklike peretoetuse seadus näeb selle asemel ette eestkostel oleva lapse toetuse, mis on 240 eurot kuus ja mida makstakse igakuiselt vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetuse õigust omavale lapsele, kelle üle on seatud eestkoste. Selle toetuse kaudu on tagatud eestkostel olevale lapsele minimaalne ülalpidamine perioodiks, kuniks eestkostja lapse kasuks tema bioloogilistelt vanematelt elatist taotleb,“ ütles Kõljalg ning lisas, et elatisabi on 96 eurot kuus ja seda makstakse 3 kuud.

Hääletus: poolt 53 ja vastu 32 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (144 SE) sooviti langetada erakonna liikmeks kuulumise vanust 18. eluaastalt 16. eluaastale.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti sõnul ei teki probleemi 16-aastase erakonda kuulumisest, vaid probleem tekib siis, kui 16-aastane valitakse erakonna juhatusse. „Kui sellist erisust teha, et ta erakonda võib kuuluda ja juhatusse kuuluda ei saa, siis tekitab see jälle küsimuse, kas tema õigusi sellega seoses ei piirata,“ ütles Nutt.

“Hääleõiguslikul isikul ei ole majandusliku vastutuse küsimust, aga kuuludes erakonna juhatusse tekib inimesel majanduslik vastutus. Kuna 16–18-aastasel isikul ei ole terviklikku teovõimet, vaid tal on osaline, piiratud teovõime, st tal peab olema eestkostja, siis ta ei saa seetõttu olla juhatuse liige ega võtta vastu otsuseid, mis on seotud näiteks erakonna varalise vastutuse või majanduslike küsimustega,“ selgitas Nutt.

Läbirääkimistel Konservatiivse Rahvaerakonna nimel sõna võtnud Martin Helme ei toetanud eelnõu, põhjendades seda, et noored saavad noorteorganisatsiooni kaudu erakonnas osaleda.

Hääletus: poolt 59 ja vastu 23 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Istungi stenogramm  

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside