Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse täpsustada meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Meresõiduohutuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, millega sätestatakse meresõiduohutuse korraldamise süsteem, reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused, auditeerimisel avastatud mittevastavus jpm. Mitmed muudatused puudutavad lootsimist, lootsile esitatavaid nõudeid ja lootsi tegevust, aga ka laevaõnnetuste käsitlemist. Teisel lugemisel eelnõusse viidud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Samuti tahetakse kehtestada mitmed uued riigilõivud ja ajakohastada uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni. Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Eelnõu teine lugemine jätkub.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (
750 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused on tingitud vajadusest viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatustega täpsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi mõistet. Seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Nimetatud asutuste hulka kuuluvad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust muu hulgas kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku omavalitsuse organ ning teised asjaomased asutused. Ühe seadusmuudatusena võrdsustatakse Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise ning nimetatud järvedesse tahkete ainete uputamise keskkonnamõju hindamise kohustuslik määr mere suhtes kehtestatud määraga (10 000 m³). Praktikas on nimetatud järvede kohta kehtiv piirmäär (500 m³) osutunud liialt madalaks. Muude veekogude (nt väikejärvede) korral jääb keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse määraks kehtivas regulatsioonis sätestatud 500 m³. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (
758 SE) teine lugemine. Käesoleva seadusemuudatuse eesmärgiks on mitmekesistada Eesti ettevõtluskeskkonda ja anda ka tulundusühistutele võimalus tegeleda muu hulgas ravimiäriga. Ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaar apteegi tegevusloa omaja ega tema tütarettevõtja. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud
planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (
778 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 22 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu pressitalitus
