Riigikogu kuulas kolmapäevasel täiskogu istungil ära Riigikohtu esimehe Villu Kõve kohtukorralduse ülevaate, võttis vastu kaks seadust ning lõpetas 13 eelnõu teise lugemise; lastetoetusi tõstva eelnõu teine lugemine jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli ning see jätkub neljapäeval kell 10 algaval istungil.

Kõve ütles Riigikogu ees, et õigusemõistmine on Eestis tagatud, see on erapooletu, kohtuasju lahendatakse üldiselt mõistliku aja jooksul ning igaühel on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Samas on tema sõnul ka muret tekitavaid tendentse ja jätkuvalt lahendamata probleeme.

Kõve tõi esile kohtuasjade arvu üldise kasvu, mille tõttu on töökoormusega toimetulek ka kohtutele üha suurem väljakutse. Samuti väheneb tema sõnul tasapisi, kuid pidevalt kohtumenetluse kiirus. „Põhiline murekoht, millega ma tahaksin nüüd välja tulla siin, seondub kohtusüsteemi sisemiste muredega: kohtute ülekoormus, kohtunike põlvkonnavahetus ja õigushariduse probleemid,“ ütles ta.

Tema sõnul on viimastel aastatel astutud olukorra leevendamiseks küll mõningaid samme, näiteks loodud juurde kohtunikukohti ja jagatud asju ühekordselt ümber, kuid seda on siiski vähe. „Kohtunike arvates on vaja ikkagi kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimist oluliselt suurendada. Juba eelmine aasta märkisin ka, et lisaks võiks kaaluda üleminekut kohtuasjade tervikuna üleriigilisele jagamisele. Rahaline kokkuhoid võiks tekkida kohtuvõrgustiku ülevaatamisest. Kokkuhoiukohti on ka menetluste optimeerimisel,“ rääkis Kõve.

Lisaks tunnevad kohtunikud Kõve sõnul puudust sotsiaalsetest garantiidest: taastada tuleks kohtuniku töövõimehüvitis ning pikalt ametis olnud kohtunikke motiveeriks ka staažist sõltuv lisatasu. „Samuti võiks olla lisamotivaator suurtes kohtutes täiendavate juhtimisstruktuuride loomine ja võimalus end seeläbi teostada, mis, ma loodan, saab ka tehtud. Motivatsiooni säilitamiseks ja oskuste parandamiseks tuleks võimaldada kohtunikule ulatuslikumalt ja lihtsamalt roteerumist ja eelkõige hiljem ametisse naasmist teiste kohtute, täitevvõimuasutuste, haridusasutuste või organisatsioonide vahel,“ ütles Riigikohtu esimees.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Riigikogu võttis 63 häälega vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (569 SE), millega ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uues infosüsteemis. Seega liidetakse üksteisega olemuslikult põimunud registrid uueks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Lisaks näeb seadus ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimaluse. Tervishoiutöötajate registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaalis. Kui inimese kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, tehakse tervishoiutöötajana registreerimine otsus edaspidi automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavad dokumendid paberil või fotokoopiana. Neile inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.

67 häälega võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (524 SE), mis korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid.

Muudatuste kohaselt määratakse Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.

Lennuohutuse tagamiseks sätestatakse, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile oma koordinaadid, et piloodid ja kaugpiloodid saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.

Lisaks võimaldavad muudatused riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra lahendamiseks vajalikke ehitisi rajada lihtsustatud menetluses ehk tavapärasest kiiremini. Otsuse selle kohta, et ehitis on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra lahendamiseks, teeb valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, mis muu hulgas sisaldab asjakohaseid ohuhinnanguid.

Teise lugemise läbis 13 eelnõu

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE), millega muudetakse etendusasutuste rahastamine selgemaks ja paindlikumaks ning kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse.

Eelnõu eesmärk on paremini toetada etendusasutuste valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Eelnõuga vähendatakse etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada teave etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kohta erivajadustega inimestele. Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, mida on umbes 50.

Selleks, et teatripiletite soetamine ei muutuks elanike jaoks keerulisemaks, toetatakse ka tulevikus etendusasutusi riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Teise lugemise käigus täiendati eelnõu selliselt, et etendusasutustele toetuste määramisel kasutatakse võrreldava ühikuna ka etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu, et tagada etendusasutustele määratavate toetuste omavaheline võrreldavus ühikuna. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus viiakse ministri määrusesse, et regulatsiooni oleks hõlpsam ajakohasena hoida.

Veel täiendati etendusasutuste toetamise eesmärkide loetelu. Eelnõu järgi on munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuse toetamise eesmärk tagada etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja etenduste piirkondlik kättesaadavus, millele teise lugemise käigus lisati eesmärk edendada rahvuskultuuri. Samuti lisati eelnõusse säte, mille kohaselt moodustab toetuse andja etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks komisjoni.

Lisaks täiendati eelnõu sättega, mis võimaldab etendusasutuse juhi määrata kuni üheks aastaks konkursiväliselt, kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita.

Läbirääkimistel võttis sõna Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE), millega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid.

Senine väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, väetised jagatakse toimekategooriatesse ja väetiste tootmiseks kasutada lubatud toorained koostisainete kategooriatesse. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et eri tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusel on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ning väetisetoodete valik laieneb.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE), millega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks. IT-arenduse eesmärk on kaasajastada seni suuresti paberipõhist laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist ning koondada senised laevade andmeid sisaldavad registrid.

Uus infosüsteem liidestatakse X-tee kaudu eri osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE), mille eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral.

Eelnõuga luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Eelnõu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Esimese aasta hoiustamise kulud kaetakse riigieelarvest.

Eelnõuga täpsustatakse ka LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust, sealhulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG-terminali halduri kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna Konkurentsiameti eelarvesse.

Lisaks panevad muudatused alates järgmise aasta 1. juulist tuuleelektrijaamade rajajatele kohustuse maksta omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Muudatuse kohaselt hakkavad kuni kuue kuu alampalga suurust tasu saama maismaatuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Meretuuleparkide puhul saab valemi järgi arvutatavat tasu omavalitsus, kelle rannajoonele on park lähemal kui 20 kilomeetrit. Kalandusettevõtjad hakkavad hüvitist saama juhul, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast. Juba töötavatele tuuleparkidele tuulikutasu maksmise kohustus ei laiene.

Läbirääkimistel võtsid sõna Annely Akkermann ja Kristen Michal Reformierakonna, Andres Metsoja Isamaa ja Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE), millega tehtavad muudatused võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kahtluse korral täiendavaid andmeid ja tõendeid, et sanktsiooni puudumist kontrollida. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka nii rahvusvahelised kui ka valitsuse sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, mille osalisteks on sanktsioonide subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (532 SE), millega tehakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kasutusele võtmiseks vajalikud muudatused. EESi eesmärk on tõhustada Euroopa Liidu välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust.

Süsteemis registreeritakse välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutatakse kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ja edastatakse liikmesriigile hoiatusteade, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud. Samuti registreeritakse EESis kolmanda riigi kodanikule, kellel on keelatud riiki lühiajaliseks viibimiseks siseneda, antud sisenemiskeelu kuupäev, kellaaeg ja koht, sisenemiskeelu andnud liikmesriigi asutus ja sisenemiskeelu põhjused.

Süsteemi loomise nägi ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2017. aasta määrus. Kuigi tegu on ELi otsekohalduva õigusaktiga, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus määruses sätestatut täpsustada. Nii täpsustatakse eelnõuga asutuste juurdepääsuõigusi EESi andmetele, õigusi kanda andmeid EESi, keskse juurdepääsupunkti ülesandeid, õiguskaitse eesmärgil EESi andmetele juurdepääsu õigusi ning EESis andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning töötlemise piiramisega seotud küsimusi.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE), millega moodustatakse valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks lastekaitse nõukogust, süüteoennetuse nõukogust ja uimastiennetuse valitsuskomisjonist uus valitsuskomisjon – ennetusnõukogu. Praegu on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetus killustunud ning ressurss suunatud eelkõige riskikäitumise tagajärgedele.

Ennetusnõukogu hakkab juhtima valdkonnaülest ennetust, sealhulgas kujundama eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldama ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Nõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sealhulgas andes valitsusele nende teemade kohta nõu.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE), mis täpsustab vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel paindlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu.

Muudatustega saab justiitsminister rohkem võimalusi vanglasüsteemi töö korraldamisel ning seaduses sätestatud ülesannete jaotamisel. Samuti kaasajastab eelnõu vangistusseaduse teenistusõiguse norme ning kaotab erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seadusest.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE), mille eesmärk on tõhustada kontrolli inimeste üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut ehk kellel pole sooritatud süüteo tõttu lubatud lastega töötada.

Eelnõu järgi tuleb lapsega töötamise lubatavust kontrollida edaspidi töölevõtmisel, aga lisaks ka kord 12 kuu jooksul. Kontrollikohustuse süstemaatiline täitmata jätmine muutub väärteo korras karistatavaks ning juriidiline isik võib kontrolli teostamata jätmise eest saada kuni 32 000 eurot trahvi. Eelnõuga saavad ka lapse seaduslikud esindajad õiguse riigilõivuvabalt päringuga kontrollida, kas näiteks lapsehoidjana tööle võetav isik võib lastega töötada.

Samuti ajakohastatakse eelnõuga loetelu süütegudest, mille eest karistatud inimeste nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega, ning süütegudest, mille eest karistatud inimesed ei tohi lastega töötada. Peale selle lahendatakse eelnõuga juriidiline takistus, mille tõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli määrata inimesele, kes ei teata kohtule oma elukohta.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (582 SE), millega antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni ning kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võimaldab see Eesti kodakondsuse võtta inimestelt, kes lähevad Ukrainasse Vene poolele sõdima.

Eelnõu kohaselt saab valitsus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt kodakondsuse võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Samas on valitsusel eelnõu kohaselt õigus Eesti kodakondsust mitte ära võtta, kui inimese teenistus välisriigis ei ohusta Eesti julgeolekut, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas ei soovita riik Eesti kodanikel ühegi välisriigi eest sõdima minna, kuna sõjaliste konfliktide piirkonnas ei saa riik tagada Eesti kodanike kaitset.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE), mis kaasajastab valitsusega seotud regulatsioone. Eelnõu korrastab valitsuse liikme ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid ning keelab valitsuse liikmel sõnaselgelt kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ja tulundusühistu juhatusse või nõukokku.

Uue piiranguna ei tohi valitsuse liige poole aasta jooksul pärast ametist vabastamist tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on tema juhitud ministeeriumiga lepingulised suhted.

Eelnõuga ei nähta valitsuse liikmele enam ette tööandja eluruumi andmist. See asendatakse eelnõu kohaselt alates 2023. aastast võimalusega saada eluasemekulude hüvitist kuni 15 protsendi ulatuses ametipalgast, juhul kui minister elab väljaspool ministeeriumi asukohaks olevat või sellega piirnevaid omavalitsusi. Seega muutub regulatsioon sarnasemaks Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamisega. Sarnasemaks muutub eelnõu kohaselt ka valitsuse liikme volituste lõppemisel makstava hüvitise maksmine. Eelnõuga täiendatakse aluseid, mil hüvitist ei maksta, ning seatakse hüvitise suurus sõltuvusse valitsuse liikmena ametis oldud ajast.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga Riigikantselei ülesandeid ja muudetakse hallatavate riigiasutuste juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE), mis lubab omavalitsusel lõpetada rahvastikuregistris Eestist lahkunud inimese elukohaandmete kehtivuse, kui tema aadress oli kantud registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Eelnevalt peab omavalitsus kindlaks tegema, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis, ning tuvastama, et ka tema viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid ei ole registrisse kantud.

Seletuskirja kohaselt on esinenud juhtumeid, kus omavalitsused kõhklevad, kas kanda Ukraina sõjapõgenike elukohaandmed omavalitsuse täpsusega registrisse, kuna kehtiva seaduse kohaselt pole hiljem võimalik nende kehtivust uue elukohateate esitamiseta lõpetada, isegi kui võib eeldada, et inimene on Eestist lahkunud. Eelnõuga antakse omavalitsustele vastav õigus, mis kehtib nii sõjapõgenike kui ka kõigi teiste kohta, kelle elukoht on registris omavalitsuse täpsusega.

Teise lugemise läbis ka Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (630 SE), mille eesmärk on tagada avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse massilise sisserände hädaolukorras, arvestades seejuures ELi ja rahvusvahelise õiguse norme ja kohtupraktikat.

Eelnõu näeb ette, et ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätta massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja saata ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi. Ebaseaduslikult üle piiri tulnud välismaalase kohene väljasaatmine on lubatud üksnes ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule ja tingimusel, et ta ei kasutanud võimalust siseneda Eestisse seaduslikult ehk avatud piiripunkti kaudu.

PPA võib eelnõu kohaselt määrata kindlaks piiripunktid, kus rahvusvahelise kaitse taotlusi registreeritakse. Väljaspool neid asukohti esitatud taotluste vastuvõtmisest võib PPA hädaolukorras keelduda. Samas näeb eelnõu ette, et kindlaks määratud asukohas taotluse esitanud välismaalase võib ka massilise sisserände hädaolukorras ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule lugeda rahvusvahelise kaitse taotlejaks. Samuti näeb eelnõu ette, et PPA võib välismaalase Eestisse lubada humaansetel kaalutlustel.

Muu hulgas muudab eelnõu paindlikumaks Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise olukorras, kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse kõige kauem 30 päevaks, kuid kui muutunud julgeolekuolukorras tekib vajadus kaasamist pikendada, saab seda eelnõu kohaselt teha maksimaalselt 30 päeva kaupa.

Üks eelnõu ei leidnud toetust

Riigikogu ei võtnud vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (613 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek algatada eelnõu, et rakendada mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupadele madalamat käibemaksumäära. Algatajate sõnul toetaks käibemaksu alandamine kohalikku mahetootmist ja muudaks mahetoidu hinna tarbijatele soodsamaks, ühtlasi väheneks Eestis vajadus Venemaalt imporditavate mineraalväetiste järele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eelnõu lõpphääletusel oli otsuse poolt üheksa Riigikogu liiget, vastuvõtmiseks vajanuks see aga vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust.

Viie eelnõu arutelu lükkub edasi

Riigikogu kolmapäevasel istungil jäi ära kolme eelnõu teine lugemine. Kuna eelnõude dokumendid ei olnud nõutud ajaks kättesaadavaks tehtud, ei saanud Riigikogu arutada valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE), valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) ega valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE).

Tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) teine lugemine. Eelnõu tõstab lapsetoetuse esimese ja teise lapse eest 60-lt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300-lt 700 ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400-lt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Õnne Pillak, Signe Kivi ja Heidy Purga Reformierakonna, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna, Aivar Kokk, Priit Sibul, Andres Metsoja ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ning Riina Sikkut ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist alustas Riigikogu kella 23.15 ajal. Kolmapäevase istungi lõpuks jõudis täiskogu muudatusettepanekute loetellu kantud 1191 ettepanekust läbi hääletada 52. Muudatusettepanekute läbivaatamine jätkub neljapäeval kell 10 algaval täiskogu istungil.

Riigikogu kolmapäevase istungi päevakorrast lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi ka valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes 9. juunil kell 9.33.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]