Riigikogu Euroopa Liidu poliitika arutelul oli keskmes rändekriis
Riigikogu täiskogu tänasel istungil andis peaminister Taavi Rõivas ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling tegi aastakokkuvõtte Riigikogu rollist Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel.
Peaministri sõnul on selle ja järgneva aasta peamine ja Euroopa jaoks mitmes mõttes isegi eksistentsiaalse tähendusega küsimus Süüria kodusõja järel võimendunud põgenikekriisi lahendamine. Seoses Pariisis toimunud terrorirünnakutega pidas Rõivas vajalikuks öelda, et sõjapõgenike otsene seostamine terroriga on meelevaldne.
„Meie esimene ülesanne on saavutada kontroll toimuva üle,“ ütles Rõivas. „Me ei tohiks sulgeda abivajajate ees ust, küll aga peame parandama Euroopasse ja Eestisse saabuvate isikute registreerimist ja abivajaduse tuvastamist.“
Rõivas ütles, et terroriaktid Pariisis on tülgastavad rünnakud meie ühiste demokraatlike põhimõtete ja eluviisi pihta. „Meie parim võimalik vastus on hoida kinni oma väärtustest ja ennekõike iseendaks jääda, mitte muutuda ründajate sarnaseks,“ lausus Rõivas.
Rääkides Ukraina kriisist, ütles Rõivas, et ühtne välispoliitika, sealhulgas sanktsioonipoliitika, peab olema kannatlik, järjepidev ning vajadusel valmis eskalatsioonile reageerima.
Eesti Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegia nurgakivideks peavad peaministri sõnul olema naabruspoliitika edukus ja julgeolekuolukorra ilustamata hinnang. 2016. aasta märksõnadeks peavad tema sõnul saama viisavabadus ja vabakaubandus Georgiale ja Ukrainale. Rõivas rõhutas, et Eesti on avatud liikmelisuse pooldaja ega soovi Euroopa Liidu poliitilist jagunemist, sest Euroopa Liidu peamine tugevus seisneb tema ühtsuses.
Kriiside teemat kokku võttes rõhutas Rõivas, et Euroopa koostöö, ühtsus ja solidaarsus aitavad Eestit aga ka kõiki teisi liikmesriike.
Rõivas puudutas oma kõnes ka euroala, põllumajanduspoliitikat, energiapoliitikat, digitaalse ühise turu arengut. Ta rääkis ka ettevalmistumisest Eesti eesistumiseks 2018. aasta esimesel poolel.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul ei ole Eesti ja Euroopa Liidu jaoks hetkel tähtsamat teemat kui rändekriisile lahenduse leidmine.
„Kuigi Euroopa Liidu liidrite fookus peab püsima rändepoliitika kiirel rakendamisel, ei tohi me unustada, et meist nii idas kui ka lõunas, kohe meie piiri taga, käib sõda ning põgenikuvoogudele lõunast võib Venemaa agressiooni jätkudes lisanduda paljude inimeste põgenemine Ukrainast,“ kõneles Palling.
Peatudes Euroopa Liidu naabruse teemal, tõi Palling välja, et idapartnerite, eelkõige Ukraina, Moldova, Georgia integreerumine Euroopa Liiduga ei tohi jääda pagulaskriisi varju.
Palling rõhutas, et Eesti toetab jätkuvalt Georgia, Moldova ja Ukraina edasiste reformide elluviimist ning assotsieerimislepingute rakendamist ja märkis, et veel sel aastal on oodata positiivset otsust seoses Georgia viisavabaduse saavutamisega.
Palling puudutas oma ettekandes ka vabakaubandusleppe sõlmimist USA-ga, energiajulgeoleku tagamist ning Euroopa Liidu ühtse turu ja digitaalse turu arendamist.
Läbirääkimistel sõna võtnud Marko Mihkelson, Andrei Novikov, Marianne Mikko, Urve Tiidus, Andres Herkel ja Jaak Madison tõid välja fraktsioonide seisukohad.
Riigikogu võttis 56 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse (62 SE), mis käsitleb Euroopa Liidu ja 15 Kariibi mere piirkonna riigi kaubandussuhteid ja arengukoostööd.
Riigikogu otsustas nimetada Riigikohtu liikmeks alates 1. märtsist 2016 Peeter Roosma. Salajasel hääletusel oli otsuse poolt 58 ja vastu seitse Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi üks.
Istung lõppes kell 13.57.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]