Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud otsuse “Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt, mittevastavusest subsidiaarsuse põhimõttele” (445 OE). Otsuse kohaselt esitab Riigikogu põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi ettepaneku osas. Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) hinnangul soovib Euroopa Liit rakendada meetmeid, mis ei kuulu EL ainupädevusse ja on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt ELi poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad börsil noteeritud suured äriühingud esitama teavet oma mitmekesisuspoliitika, sealhulgas vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Aruanne peab sisaldama vastava poliitika eesmärke, selle rakendamist ja saavutatud tulemusi. Äriregistri ettevõtete andmetele tuginedes tooks ettepanek kaasa täiendava mittefinantsteabe avalikustamise kohustuse minimaalselt 30 ettevõttele Eestis ning mitmekesisuspoliitika esitamise kohustuse 16 ettevõttele. EL asjade komisjon on seisukohal, et äriühinguõigus kuulub pigem liikmesriikide pädevusse ja ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel. Taolist põhjendatud arvamust sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu algatamise õigus on  tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest üksnes Euroopa Liidu asjade komisjonil. ELAKi esimehe Arto Aasa sõnul toimus subsidiaarsuse küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus esmakordselt Riigikogu ajaloos. Otsuse vastu hääletas 23 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Otsus jõustub selle allakirjutamisel.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase, Deniss Boroditši, Kalle Laaneti ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (399 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on laiendada vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi. Seadusmuudatuse kohaselt võimaldatakse vajaduspõhist peretoetust saada kõigil toimetulekutoetust saavatel lastega peredel. See tähendab, et vajaduspõhisele peretoetusele on õigustatud ka need lastega perekonnad, kelle vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekud on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist kõrgemad, kuid kelle eluasemekulud on nii suured, et perekond sai vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on taastada töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel kuni 1. aprillini 2013 kehtinud olukord, kus töötule jätkati töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmist ka juhul, kui ta kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil oli avalikus teenistuse, sh aja-, asendus- või reservteenistuses. Kaitseväeteenistuse mõiste muutumine alates 1. aprillist 2013. aastal, nii et aja-, asendus- ja reservteenisust ei loeta enam avalikuks teenistuseks, ei peaks algataja kinnitusel kaasa tooma olukorda, mille tõttu isik kaotab õiguse saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (434 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu õiguses kasutatavad mõisted, täpsustada seaduse regulatsioone ja ajakohastada sõnastust. Regulatsioon puudutab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümist ja müügitulu kasutamist, kauplemise registri toimingute arvelduskontot ja isiku kauplemiskontot, aga ka õhusõiduki käitajatele enampakkumisel müüdavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute arvutamise korda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE) esimene lugemine. Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sõnastus ei tekitaks tõlgendusraskusi ega nõuaks välismaalaselt erinevate õigusaktide põhjalikku tundmist. Ühtlasi sätestatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning tema perekonnaliikmete suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise, sissesõidukeelu kohaldamise ja riiki mittelubamise erisused Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (443 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta keskkonnajärelevalve seadust nii, et selles sisalduks seaduslik alus asutada keskkonnainspektsioonile vajalikud andmekogud. Eelnõu teine eesmärk on tagada pärast tööaja lõppu ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel keskkonnainspektsiooni valmisolek reageerida kriisiolukordadele ja täita operatiivselt ettenägematuid ja edasilükkamatuid ülesandeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (435 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub kolmapäeval, 19. juunil kell 14 algaval istungil.

Riigikogu pressitalitus