Riigikogu kuulas tänasel istungil ära peaministri poliitilise avalduse, lõpetas vaenukõnet reguleeriva eelnõu ja veel kahe eelnõu esimese lugemise ning otsustas jätta muutmata kujul uuesti vastu võtmata presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse, mille eesmärk oli reguleerida avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamist.

Istungi algul tegi 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisel poliitilise avalduse peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul on tuleva aasta riigieelarve samm kulude kontrolli alla saamise poole. „Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda. Alates 2016. aastast on hoogsalt tehtud püsikulusid suurendavaid eelarveotsuseid, ilma et oleks analüüsitud, kas kuludel on püsivaid katteallikaid. Selle tulemusena on riigi rahandus viidud sügavasse miinusesse ja nii on eelarve kokkupanek sellel aastal olnud eriliselt keerulise lähtepunktiga ülesanne,“ ütles ta.

Kallase sõnul on valitsus erakordselt keerulises julgeolekupoliitilises olukorras lähtunud tuleva aasta riigieelarve koostamisel viiest olulisest valdkonnast: Eesti sõjalise riigikaitse ja laiapindse julgeoleku rahastamine, majanduskasvu toetamine läbi rohereformide, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, haridus ja Ukraina toetamine. „2024. aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine, leides õige tasakaalu valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. 2024. aasta eelarve koostamiseks kokku lepitud suunad lasevad meil julgelt vaadata oma laste silmadesse, sest me ei soovi jätta tänaseid kohustusi oma laste kanda,“ ütles peaminister Riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses.

Kallas märkis, et tänu kevadel Riigikogus tehtud eelarvelistele otsustele ning suvel ministrite tehtud kokkuhoiuotsustele on järgmise aasta nominaalne puudujääk 2,86 protsenti SKTst ehk 0,44 protsendipunkti väiksem kui sel aastal. Riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot ning investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves eelnõu kohaselt 1,9 miljardi ulatuses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Tanel Kiik Keskerakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu ei võtnud tagasi saadetud seadust uuesti vastu

Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadust (746 UA), millega sooviti luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks.

Riigikogu eelmises koosseisus 15. veebruaril vastu võetud seadus nägi ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Samuti sooviti seadusega sätestada riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.

President jättis seaduse märtsi algul välja kuulutamata, pidades seda õigusselgusetuks. Ta tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti 200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetas 9 ja selle vastu hääletas 76 Riigikogu liiget. Seega jätkub seaduse edasine menetlemine üldises korras. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. oktoober kell 17.15.

Kolm eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE), mis muudab kuriteona karistatavaks vaenu õhutamise kõige raskemad vormid.

Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel, kui on põhjust karta, et õhutusele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab vaenumotiiv karistust raskendavaks asjaoluks.

Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Neil puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 31 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE), mille eesmärk on anda kohalike volikogude liikmetele õigus pöörduda seaduses sätestatud õiguste rikkumisel halduskohtusse. Algatajate sõnul võib halduskohtusse pöördumise vajadus tekkida näiteks juhul, kui volikogu liige pole rahul volikogu komisjonide moodustamisega või ei saa kätte soovitud teavet.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent täiskogus ei leidnud see toetust. Tagasilükkamise poolt ei hääletanud ükski Riigikogu liige, selle vastu oli aga seitse ja üks saadik jäi erapooletuks.

Riigikogus läbis esimese lugemise ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE), millega nähakse kolmeks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2026 ette erakorraline 70-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (262 OE), millega sooviti luua peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks Riigikogu uurimiskomisjon.

Eelnõu kohaselt olnuks kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni ülesanne selgitada välja peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolud ning teha järeldused ja ettepanekud õigusaktide muutmiseks, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Eelnõu järgi pidanuks uurimiskomisjon esitama oma lõpparuande nii Riigikogule kui ka avalikkusele hiljemalt 15. detsembriks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa, Jürgen Ligi Reformierakonna ja Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 52 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (41 SE), millega sooviti vabastada koduomanikud kohustusest koristada omavalitsustele kuuluvaid kõnniteid. Algatajate sõnul oleks muudatus aidanud tagada omavalitsuste kõnniteede õigeaegse ja parema kvaliteediga koristamise.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni esindajana sõna Tõnis Mölder ning Keskerakonna fraktsiooni esindajana Vadim Belobrovtsev.

Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 55 ja selle vastu hääletas 7 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE), millega sooviti neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 ette näha erakorraline 50-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

18 eelnõu arutelu jäi ära

Riigikogu tänasel istungil jäi ära 18 päevakorras olnud eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.

Tänasest päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE), Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE), Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) ning Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 22.15.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]