Riigikogu arutas tänasel esimesel erakorralisel istungjärgul presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadust ja otsustas seda muutmata kujul mitte vastu võtta.

Seaduse (703 UA) kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.

Samuti sätestab seadus, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, ning näeb ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel selgemalt ja õiglasemalt.

Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ja sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul.

Eduard Odinets tõi välja, et presidendi õigusnõunik selgitas eilsel põhiseaduskomisjoni istungil, et president põhjendas seaduse tagasilükkumist nii vastuoluga põhiseadusega kui ka muude kaalutlustega. Odinets sõnas, et põhiseaduskomisjoni ettepanek on presidendi tagasilükatud seaduse vastu võtmist muutmata kujul mitte toetada.

Priit Sibul märkis, et ka sotsiaalkomisjon otsustas eilsel istungil seaduse muutmata kujul vastu võtmist mitte toetada ning parandada seaduses aspekt, mis jätab selle õigusselgusetuks. Komisjon pani ette jätta muudatusettepanekute esitamiseks tund aega pärast erakorralise istungjärgu lõppu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Toomas Jürgenstein, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman ja Riigikogu liige Siim Kiisler.

Seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmise vastu hääletas 73 Riigikogu liiget. Seega ei võtnud Riigikogu seadust muutmata kujul uuesti vastu. Seaduse menetlus jätkub muudatusettepanekute esitamise ning seejärel teise ja kolmanda lugemisega.

Istung lõppes kell 10.29. Muudatusettepanekute tähtajaks seati täna kell 11.30. Seaduse teine lugemine toimub Riigikogu kolmandal erakorralisel istungjärgul, mis algab kaks tundi pärast teise erakorralise istungjärgu lõppu.

Teine erakorraline istungjärk algab kell 11 ja seal on päevakorras Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) teine lugemine ja selle lõpetamise korral ka kolmas lugemine.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]