Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu avalduse, millega kuulutas Moskva patriarhaadi Venemaa agressiooni toetavaks institutsiooniks, ning arutas 22 Riigikogu liikme esitatud kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, mis ei leidnud toetust.

Umbusaldusavalduse arutelu

Kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamise kohta tutvustas Martin Helme, kelle sõnul on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kaotanud usalduse ministrina. Helme esitas argumendid, mis põhjustasid umbusaldusavalduse esitamise. Ta tõi esile ühiskatsete nurjumise riigigümnaasiumidesse pääsemisel, haridusreformiga seotud probleemid, eestikeelsele haridusele üleminekul ning õpetajate järelkasvu ja töötasuga seotud küsimused.

Helme ütles, et seoses sellega puudub umbusaldusavalduse esitajatel usk, et minister suudaks ja tahaks tasakaalukalt läbi viia eestikeelsele õppele üleminekut ning lahendada teisi haridussüsteemis kuhjunud kriise. Seetõttu esitasidki Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon umbusaldusavalduse minister Kallasele.

Kallas selgitas, et Eesti hariduse üks kõige esimesi ja kõige suuremaid murekohti on olnud viimasel kümnendil õpetajate järelkasvu teema.

„Selleks, et me haridusstrateegias kokku lepitu või õpetajate järelkasvu tegevuskavas kokku lepitu saaksime tegelikult ellu viia, ei piisa sellest, et haridusminister ühte, teist või kolmandat dokumendi allkirjastab. Isegi ei piisa sellest, et me saaksime Tartu Ülikoolist igal aastal kaks korda rohkem õpetajakoolituse lõpetanuid. Selleks on vaja, et kõik koolipidajad, kes üldhariduskoole Eestis peavad, lepiksid kokku kõikide teiste osapooltega – õpetajate esindajatega, ka riigi esindajatega, erakoolide pidajatega – ühiselt selles, millised on õpetajate töötingimused, milline on õpetajate normaalne koormus, et õpetajate amet muutuks uuesti atraktiivseks,“ ütles Kallas.

Ministri sõnul on meie mure number kaks hariduses on see, et meil jääb päris suur hulk – ja see on kasvav number – noori üksnes põhiharidusega. „Eestis on õpilaste väljalangemine pärast põhikooli lõppu üks Euroopa Liidu suurimaid. Meil on väga palju noori, kes ei jõua edasi ühelegi järgmisele haridusastmele, ei omanda ei keskharidust, ei kõrgharidust ega kutset ega ka kutseharidust, kutsekeskharidust. Ja see on päris suur mure,“ nentis Kallas.

Ta lisas, et selle mure lahendamise keskmes on tegelikult kutseharidus ja kutsehariduse atraktiivsus ja alternatiivina olemasolu nendele noortele, kes põhikooli lõpetavad ja peaksid edasi õppima minema. „Täna on kutsevalikute osa põhikooli lõpus väga väike, mille tõttu päris suur hulk noori kas valib küll gümnaasiumisse mineku, kuigi nad eelistaksid tõenäoliselt kutsekeskhariduses õppimist, või ei vali üldse mingit õpingutega jätkamist,“ ütles Kallas.

„Kutsehariduse reform on praegu ettevalmistamise faasis, sellega tõesti ei saa kiirustada, sellepärast, et see muutus on päris märkimisväärne. Nii et järgmised kaks aastat on meil töötamise aeg selleks, et kutsehariduse reformi rakendada 2026. aastal,“ ütles minister.

Ühtse eestikeelse kooli loomise kohta ütles Kallas, et 30 aastat on kestnud katse ühendada venekeelsed koolid Eesti haridussüsteemi, ühtsesse koolivõrku, et meil ei oleks enam segregeerunud koole, et eri kodukeelega lapsed käivad erinevates koolides. Selle haridusreformi ettevalmistamine ja elluviimine on tema sõnul üks suuremaid reforme, mis Eesti haridust puudutab. Ta tõi esile kurva tõdemuse, et veel aastal 2023 ei tee 53 protsenti venekeelsete põhikoolide lõpetajatest ära eesti keele tasemeeksamit tasemel B1. „See on meie kõigi tegemata töö. See on see, mille pärast me täna tegelikult seda eestikeelsele õppele üleminekut teeme,“ ütles Kallas.

„Meil on omavalitsuste saadetud info põhjal esimeste ja neljandate klasside ehk üleminekuklasside puhul puudu tänase seisuga umbes 90 õpetajat. Tallinnas ja Ida-Virumaal ei ole meil 90 õpetajat, kes peaksid esimeste ja neljandate klasside ees seisma ja eesti keeles õpetama,“ nentis Kallas. Ta selgitas, et omavalitsustega tegeletakse väga intensiivselt nende õpetajate eesti keele õppele suunamisega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Uibo (Eesti 200), Raimond Kaljulaid (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Vadim Belobrovtsev (K), Urmas Reinsalu (I) ja Erkki Keldo (RE).

Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 25 ja vastu oli 60 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu avalduse

Riigikogu avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ (420 AE) vastuvõtmise poolt hääletas 75 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Tali (Eesti 200), Urmas Reinsalu (I), Eerik-Niiles Kross (RE), Lauri Laats (K) ja Jaak Aab (SDE).

Avaldusega mõistab Riigikogu hukka Moskva patriarhaadi tegevuse Venemaa Ukraina-vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel ning kuulutab Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Samuti kutsub Riigikogu avalduses kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda üles Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust tõkestama.

Istung lõppes kell 18.50.

Avaldusest lähemalt

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside