Riigikogu ei avaldanud rahandusminister Jürgen Ligile umbusaldust
Riigikogus ei leidnud täna toetust 29 saadiku esitatud umbusaldusavaldus rahandusminister Jürgen Ligile ning siseminister Lauri Läänemets esines poliitilise avaldusega sisejulgeoleku teemal. Arutati ka kuut eelnõu.
Siseminister Lauri Läänemets rääkis Riigikogu ees, et teeb siseministrina valitsusele ettepaneku täiendada kirikute ja koguduste seadust nii, et see välistaks Eestis tegutseval kirikul, kogudusel, koguduste liidul, kloostril või muul usuühingul suhted mis tahes välismaa organisatsiooniga, mis kujutab ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, kutsub üles terrorismile või mis tahes viisil vägivaldsele käitumisele. „Pole suuremat pühaduseteotust, kui kasutada usku teise rahvuse, rassi või usu alavääristamiseks, õigustades seeläbi ligimeste vastast vägivalda ja ülekohut. Usk peab teenima kõike head, mis inimeses on, mitte vihkamist, valu, pisaraid ega kannatusi,“ rääkis ta.
Minister selgitas, et läbi aastate on Moskva Patriarhaat käsitlenud Venemaa naaberrahvaid impeeriumi alamate ja vähem väärt rahvustena. „Näeme, kuidas Venemaa Moskva Patriarhaat kasutab ilmaliku režiimi teenimiseks usku ja kirikut poliitiliseks ajupesuks: usku õigustatakse sõjakuritegudele ning uusimperialistlikule mõtlemisele, mis näeb vabasid ja iseseisvaid demokraatlikke naaberriike osana Venemaa mõjusfäärist. Sellega ei saa leppida. Ei saa leppida, sest esiteks, see pole mingi kristlus, teiseks selle põhjusel, et meie läänelikus sekulaarses demokraatias on riigi kohustus tagada usuvabadus, mitte ainult selles mõttes, et inimesed on oma usus vabad, vaid tagada ka see, et usk on vaba poliitilisest agendast, eriti kui see agenda on äärmuslik, õigustab vihkamist ja vaenu mõne teise rahvuse, kultuuri või rassi suhtes või kui seda usku kasutatakse poliitilistel eesmärkidel vaenuliku välise jõu poolt,“ sõnas Läänemets. „Eesti valitsus võtab tõsiselt igat avaldust, mis puudutab Eesti julgeolekut ning mis on öeldud Kremliga käsikäes töötava patriarh Kirilli poolt. Ukraina sõda arvestades ei ole teisiti lihtsalt võimalik.“
Minister rõhutas, et eelnõu väljatöötamisel peeti silmas seda, et kõigil praegu Eestis tegutsevatel usuühendustel ja organisatsioonidel oleks vajadusel võimalik oma tegevus viia seadusega kooskõlla ning jätkata ka tulevikus oma tegevust. „Riigi eesmärk on tagada siinsetele õigeusklikele usurahu ning võimalus oma usutalitustega jätkata. Meie eesmärk pole kindlasti mõne koguduse või kloostri töö lõpetamine. Soovime lõpetada Moskva Patriarhaadi mõjuvõimu Eestis ning ka tulevikus välistada olukorrad, kus meie riigi pinnal saaksid kanda kinnitada usuorganisatsioonid, mis oma juhtide või neid kontrollivate, riiklike või ka mitteriiklike jõudude tõttu meile julgeolekuohtu kujutavad,“ kinnitas ta.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Martin Helme (EKRE), Urmas Reinsalu (I), Peeter Tali (E200) ning Jaak Aab (SDE).
Umbusaldusavaldus rahandusministrile ei leidnud toetust
Rahandusminister Jürgen Ligile umbusalduse avaldamise poolt oli 26 Riigikogu liiget. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Umbusaldusavalduse esitanud 29 saadiku esindaja Martin Helme tõi esile, et Ligi alavääristas oma väljaütlemistega Riigikogu kui institutsiooni ja kahjustas parlamendi liikmete mainet. Helme sõnul ministri sõnakasutus solvab kõiki Riigikogu liikmeid, eriti aga naisi. „Jürgen Ligi peab kriitikat riigieelarve läbipaistvuse osas tühikargamiseks. See läheb vastuollu õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holmi ja paljude valdkonna asjatundjate seisukohaga, et tegevuspõhine riigieelarve on üldsõnaline ja seal pole võimalik täpselt aru saada, millele maksumaksja raha kulub,“ selgitas ta. „Riigieelarve peab olema läbipaistev, kuid tänasel koalitsioonil puudub tahe seda läbipaistvaks teha.“
Samuti märkis Helme, et minister alandas riigieelarve esimesel lugemisel korduvalt erinevate erakondade poliitikuid. „Eriti silmapaistev olid naispoliitikute suhtes loobitud solvangud ja mõnitused, pidades nende küsimusi liigi riigieelarve kohta kas tänitamiseks või nimetades saadikuid valevorstideks. Tegemist ei ole millegi muu kui soolise diskrimineerimisega. Üleolev käitumine vähendab rahva usaldust nii Riigikogu, valitsuse kui poliitikute vastu üldiselt,“ rääkis umbusaldusavalduse esitajate esindaja. Tema sõnul puudub umbusalduse avaldajatel usk, et minister suudaks ja tahaks täita ametiga kaasnevaid kohustusi ning antud lubadusi.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on umbusaldusavalduses hulk valesid ning andis nende kohta selgitusi. Muuhulgas on Ligi sõnul ajakirjanduses õiguskantsleri ja Riigikontrolli öeldut valesti tsiteeritud. „Neile omistatakse seisukoha, et 2025. aasta eelarve olevat veel läbipaistmatum kui eelmised. Need kaks põhiseaduslikku isikut, kellega mul väga tihti on väga sarnane arvamus, ütlevad tegelikult vastupidist, nagu minagi,“ märkis ta.
Rahandusminister selgitas, et riigieelarve detailide selgitamiseks on parim koht rahanduskomisjon. „Paraku kõige vihasemad kriitikud ei käi rahanduskomisjonis ega tegelikult olnud ka saali arutelu juures, mis muidugi ei takistanud neid meediasse ja ka siia saali paiskama kurja kriitikat sellel teemal, mida nad lootsid näha. Näiteks Martin Helme on väitnud, et ma rahanduskomisjonis, ja mitte ainult tema, käin inimesi solvamas ja sõimamas. No ei käi, aga ma kohal käin. Lihtsalt see valetamise mass saab liiga suur, et mitte jätta kommenteerimata,“ tõi ta näite.
Ligi sõnul soovinuks ta riigieelarve debati käigus opositsioonilt kuulda enam küsimusi riigieelarve sisu, piiride ja reeglite kohta, samuti eelarve parandamiseks kasutamisväärseid ettepanekuid. „Ma saanuks siin selgitada,“ rääkis ta. „Just sellised asjad, mitte minu isik peaksid põhiseaduse järgi olema Riigikogu mure ja järelevalve valdav sisu.“
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Martin Helme (EKRE), Maris Lauri (RE), Urmas Reinsalu (I) ja Lauri Laats (KE).
Vastu võeti üks seadus
Teisel lugemisel võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seadus (469 SE), millega ratifitseeriti konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist.
See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE), Arvo Aller (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Anti Poolamets (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Rain Epler (EKRE).
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 47, vastu 12 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu (448 SE), mis näeb ette meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevuse viimise Terviseametist üle Ravimiametisse.
Meditsiiniseadmed on väga varieeruv ja suur rühm tooteid, mille kasutamine on igapäevane nii tervishoiuteenuse osutamisel kui ka väga paljudes kodudes – näiteks plaastrid, termomeetrid ja kiirtestid, aga ka keerukad süsteemid, mida kasutatakse tervishoiuasutustes. Samuti on meditsiiniseadmetena määratletav teatud tarkvara, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinilistest toimingutes.
Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga Terviseamet, mille peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused. Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Koos ülesannetega viiakse Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Eelnõuga antakse Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Samuti antakse eelnõuga Terviseametile otsejuurdepääs tervise infosüsteemile juhul, kui amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet.
Eelnõuga tunnistatakse tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta.
Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on vajaliku kogemusega spetsialistid.
Kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist praegu kehtiv tolliseadus ette ei näe. MTA uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.
Lisaks antakse eelnõuga MTA vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finantskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad.
Läbirääkimistel võttis sõna Rene Kokk (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 27 ja vastu 49 Riigikogu liiget ning sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE), millega antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi. Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama Ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat.
Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel. Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi. Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil. 1. aprilli seisuga 2024 on Eestis kokku 24 haiglaapteeki.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I), Irja Lutsar (E200) ja Tanel Kiik (SDE).
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu (502 SE) näeb ette tõsta Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav. 2025. aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu u 139 000 euro võrra.
Istung lõppes kell 23.31.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
