Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu istungil andis ametivande justiitsminister Madis Timpson ning arupärimistele vastasid peaminister Kaja Kallas ja siseminister Lauri Läänemets.

Peaminister Kaja Kallas vastas Andres Metsoja ja Andrei Korobeiniku esitatud arupärimisele Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise (nr 530) kohta.

Kallas selgitas keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avaliku aruteluga seotud asjaolusid. „Selle KSH ehk siis keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustuste avalikustamine toimus vahemikus juuli 2023 kuni august 2023. Avalikud arutelud toimusid kuni 10. augustini Kilingi-Nõmmel, Häädemeestel ja Pärnus,“ ütles Kallas. Ta märkis, et avalikustamisel ei esitatud vastuväiteid programmi täiendamise-uuendamise osas. Avalikustamisel esitatud tähelepanekute alusel tehti üksnes tehnilist laadi muudatusi, nii et selle programmi kiitis heaks Kliimaministeerium 11. oktoobril 2023. aastal.

Kallas ütles, et uuendatud maakonnaplaneeringu lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hüvitusmeetmete kava kooskõlastamisega ametiasutustega alustati detsembris 2023. Hetkel käib dokumentide täiendamine kooskõlastusringilt saabunud info alusel. Planeeringulahenduse aruande avalikustab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eeldatavalt 2024. aasta teises kvartalis. „Sellele eelnevad avalik väljapanek ja avalikud arutelud, planeeringulisade heakskiitmine ja kehtestamine on kavandatud 2024. aasta teises pooles,“ märkis Kallas.

Kallase selgituste kohaselt on riik arendajana teekonna kiirendamiseks valinud lähenemise, mille kohaselt tegevusi viiakse läbi maksimaalses lubatud ulatuses paralleelselt. „Projektlahendus on valmis, et tagada piisava informatsiooni olemasolu planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise koostamisele. Nii palju võimalikke protsesse, mida saab teha paralleelselt, ka tehakse,“ kinnitas Kallas.

Peaministri sõnul on 2024. aasta teises pooles kavandatud projekti ehitaja lepingute sõlmimine, mille alusel võiks Pärnumaal ehitus alata juba 2025. aastal. Enne reaalsete ehitustööde algust viiakse läbi KSH ja kompensatsioonimeetmete rakendamine samamoodi. Ehitustegevuste jaoks ette nähtud vahemik on 2025–2030. Oluline on märkida seda, et Lõuna-Pärnumaa trassi planeeritavas osas ehitustegevuse läbiviimine sõltub tugevalt ehituse ajal kehtivatest keskkonnapiirangutest, mille lõplik koosseis ja maht selguvad käimasoleva keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena. „Seetõttu on oluline teadvustada, et ehituse ajakava on hetkel indikatiivne ja täpsustub peale eelnimetatud tegevuste läbiviimist,“ nentis peaminister.

Kallas kinnitas, et Rail Balticu väljaehitamine on üheks prioriteediks, mis kajastub ka valitsuse tegevusprogrammi tegevusena. Kliimaministeeriumi, kliimaministri ülesandeks on 2024. aasta kevadel tuua valitsusse ülevaade ja vajadusel ka ettepanekud Rail Balticu väljaehitamise kohta. Rail Balticu valmimise tähtajaks on vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgustiku määrusele ehk niinimetatud TNT-määrusele 2030. Nimetatud tähtaeg kehtib üleeuroopaliselt kõigile TNT põhivõrku kuuluvatele lõikudele-objektidele. Sellest tulenevalt on oluline, et Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa lõigu ehitust ette valmistavad tegevused – see on planeering, mõjude hindamise projekteerimine – liiguksid kiires tempos ja takistusteta. Selleks oleme moodustanud laiapõhjalise Rail Balticu juhtimiskomisjoni, kes muu hulgas arutab Lõuna-Pärnumaa lõiguga seonduvat, et vajalikud tegevused saaks takistusteta edasi liikuda.

Rail Balticu valmimine on selgelt seotud teatavate rahastamisriskidega. „Kuna Rail Balticu projekteerimine ja ehitamine sõltub vastavalt Balti riikide kokkuleppele suures osas Euroopa Liidu toetusest, siis on oluline, et suudame kiirelt ja eesmärgipäraselt ära kasutada juba praegu rahastamislepete alusel Rail Balticu rajamiseks eraldatud Euroopa Liidu eelarve ja riigieelarve vahendeid,“ ütles Kallas. Rail Balticut rahastatakse vastavalt Euroopa ühendamise rahastust ehk CEF-ist koos riikliku oma panusega. CEF-ist rahastust eraldatakse esitatud rahastustaotluste alusel vastavalt sõlmitud rahastuslepingutele. „Sellest tulenevalt on oluline, et vahendite tagasimaksmise vältimiseks oleksid kõik igas edukas rahastustaotluses kavandatud tegevused tähtaegselt ellu viidud,“ toonitas Kallas. Ta tõi esile tõsiasja, et iga konkreetse rahastuslepingu raames eraldatud vahendite kasutamata jätmisel tuleb osa antud rahast rahastajale tagastada. „Nii et meie huvides on tegutseda kiirelt, meie huvides on tegutseda paralleelselt nende protsessidega, nii et Rail Baltic ikkagi ajakavas püsiks,“ ütles peaminister.

Kallas vastas veel arupärimistele riigi alustalade lõhkumise (nr 523), peretoetuste vähendamise tagajärgede (nr 561) ja õpetajatele palga mittejõudmise kohta (nr 601).

Siseminister Lauri Läänemets vastas arupärimistele, mis käsitlesid valitsuse sisserände suurendamise plaane (nr 614), massiimmigratsiooni (nr 617), Ukrainast pärit mobilisatsiooniealisi mehi Eestis (nr 619) ning Politsei- ja Piirivalveameti võimu kuritarvitamist seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega (nr 620).

Istung lõppes kell 22.04

Fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside