Riigikogu asus muutma kõrgharidussüsteemi 

Riigikogu võttis 60 poolthäälega vastu valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (215 SE), mis lahendab taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustab seaduse teksti ja harmoneerib selle Euroopa Liidu õigusaktidega. Seadus muudab ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamisel tekkinud kulude hüvitamise süsteemi. Hüvitama hakatakse hävitatud taimede ja taimsete saaduste maksumust ning hävitatud saagist saamata jäänud tulu. Vastavate kulude hüvitamine tootjale vähendab tootjale ohtliku taimekahjustaja levikust tulenevaid majanduslikke raskusi ja tagab selle, et tootja rakendab tõhusalt kõiki taimekaitseseadusest tulenevaid tõrjeabinõusid. Samuti reguleerib järelevalvetasu maksmisel tekkinud probleeme. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikule antakse võimalus maksta järelevalvetasu tollikassasse enne, kui kaubasaadetis lubatakse ühendusevälisest riigist Eestisse. Ettevõtjad on üles näidanud huvi maksta järelevalvetasu kohe pärast taimetervise kontrolli, mitte alles kontrollile järgneval kuul. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kutseseaduse eelnõu (213 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on uuendada Eesti kutsete süsteemi õiguslikke aluseid ja viia seni kehtiv  5-tasemelisel kutsete raamistikul põhinev kutsekvalifikatsioonisüsteem üle 8-tasemelisele süsteemile. See tugineb Euroopa Liidus välja töötatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule, mis seab aluseks elukestva õppe. Eelnõu kaugemaks eesmärgiks on riikliku kvalifikatsioonisüsteemi loomine, mis ühendaks seni eraldiseisvad haridus-ja kutsekvalifikatsioonisüsteemid sidustatud tervikuks. 

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) teine lugemine. Hääletus: 23 poolt, 22 vastu. Eelnõu eesmärk on laste ja noorte huvitegevuses osalemise võimaluste ja huvihariduse toetamine. Eelnõu kohaselt määratakse igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele huviharidust ja huvitegevust pakkuvate institutsioonide kulude osaliseks katmiseks. Nn ringiraha süsteemi eesmärk on saavutada vähemalt 75% laste ja noorte hõivatus.              

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), täiendab struktuuritoetuse seadusi nende rakendamisel esile kerkinud puuduste osas, mida seaduste koostamisel ei osatud ette näha. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muudatustest on olulisim projektide elluviimise lõpptähtaja pikendamise võimaldamine põhjendatud juhtumite korral. Nii perioodi 2004–2006 kui ka perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadustes täiendatakse toetuse tagasinõudmise regulatsiooni nende juhtumite osas, mil kahju suurust ei ole võimalik üheselt hinnata, ning tagastamisele kuuluv toetuse osa määratakse protsendina eraldatud toetusest. Lisaks nähakse ette sundtäitemenetluse mehhanismid tagastamisele kuuluva toetuse sissenõudmiseks. Seaduse tasandile tuuakse ka tasumata kuludokumentide alusel toetuse väljamaksmisega seotud sätted, kuna need on kitsendavad ja kohalduvad vaid osade toetuse saajate puhul. Eelnõuga täpsustatakse samuti Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames elluviidavate piiriülese koostöö programmidele kohalduvat reeglistikku. 

Valitsuse algatatud 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (247 SE) näeb ette Eesti ühinemise nimetatud protokolliga, mille eesmärk on tagada Eestile võimalus taotleda ja saada naftareostuskahju hüvitust rahvusvahelisest lisafondist juhul, kui 1992. aasta vastutuse konventsiooni alusel hüvitist ei maksta või selle alusel makstav hüvitis pole reostuskahjude katmiseks piisav ning samuti pole piisav 1992. aasta fondi konventsiooni alusel rahvusvahelisest fondist makstav hüvitis. Lisafond annab võimaluse hüvitada kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses ka suurte naftareostusõnnetuste korral.           

Valitsuse algatatud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (258 SE) eesmärk on ühineda nimetatud kokkuleppega, Kokkuleppe raames on tekkinud rahvusvaheline teabevõrk, mille kaudu saab kiiret ja kaasajastatud teavet rändel olevate lindude seisundi kohta ning sellest tulenevalt on võimalik ohte täpsemalt hinnata. Vajadusel on võimalik kiirelt võtta kaitsemeetmeid, arvestades mitte ainult Eesti tingimusi, vaid ka kogu rändeala ulatust. See tagab kompleksse lähenemise rändlindude kaitsele. Kokkuleppega kaitstavad linnud on Euroopa Liidus kõrgendatud tähelepanu all ning tulevikus on ka Eestis võimalik seada kokkuleppe toel rohkem tähelepanu vajavatele liikidele täiendavaid kaitsemeetmeid. Kokkuleppega ühinemine loob tunduvalt paremaid võimalusi rahvusvahelistes projektides osalemiseks, teabe ja kogemuste vahetamiseks ning ohustatud loomaliikide kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks.           

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu (259 SE) eesmärk on kõrvaldada veel esinevad takistused isikute vabalt liikumiselt ja tagada välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohtadel ja kutsealadel. Töötamise õiguse all mõistetakse juurdepääsu ametikohale või kutsealale, see annab võimaluse taotleda töö alustamist või jätkamist teatud taotletud erialal või kutsealal ning konkureerida tööturul. See ei garanteeri algataja kinnitusel, et isik ka tööle võetakse, kuna lõplikult otsustab selle tööandja.           

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (260 SE) eesmärk on täpsustada kohtunike, väärteomenetluses osalevate kaitsjate ning tsiviil- ja kriminaalmenetluses osalevate lepinguliste esindajate haridusnõudeid ning viia nende nõuete sõnastus kooskõlla haridusvaldkonna terminoloogiaga. Algataja hinnangul ei too tehtavad parandused kaasa põhimõttelisi muudatusi, küll aga muudavad lihtsamaks nimetatud isikute kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamise. 

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (272 SE) on seotud kõrgharidusstrateegias ja selle rakendussplaanis aastateks 2008-2010 kokkulepitud tegevuste elluviimisega. Seaduse jõustumise korral võib alates 2012. aastast kõrgharidustasemeõpet läbi viia üksnes juhul, kui valitsus on andnud selleks õiguse kõrgharidusstandardis. Algataja hinnangul võib selle tulemusel juhtuda, et mõned koolitusload, aga ka akrediteerimisotsused kehtivad lühema perioodi jooksul, kui nende kehtivusaeg on kehtiva regulatsiooni järgi. Algataja väitel ei too see siiski kaasa õiguskindluse põhimõtte riivet.           

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Tarmo Männi ja Inara Luigase esitatud küsimustele riigieelarve ning Mai Treiali esitatud küsimusele valitsuse sotsiaalpoliitika kohta. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele haldusreformi ja Karel Rüütli esitatud küsimusele omavalitsuste rahastamise kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Vladimir Velmani esitatud küsimusele kaitseministeeriumi eelarve kohta. 

Istungi stenogrammi leiate siit: 

Riigikogu pressitalitus