Riigikogu asub muutma Rahapesu Andmebüroo andmekogu käsitlevat seadust
Riigikogu võttis tänasel istungil muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muudatused; teist välja kuulutamata jäetud seadust, millega soovitakse laiendada Rahapesu Andmebüroo andmekogu funktsioone, otsustas parlament asuda muutma.
Riigikogu võttis uuesti vastu presidendi poolt teist korda välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA). Esimest korda võttis Riigikogu valitsuse algatatud seadusemuudatused vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
Seadus täpsustab, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Samuti täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb usulisel ühendusel vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.
President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.
Uuesti arutamise käigus tegi Riigikogu seadusesse rea muudatusi, näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.
President jättis seaduse 3. juulil aga taas välja kuulutamata, leides, et Riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev ja Vladimir Arhipov Keskerakonna, Madis Timpson Reformierakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ning Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõneles Andre Hanimägi ning sõna võtsid ka fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.
Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise poolt oli 63 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget. Pärast seaduse uuesti vastuvõtmist peab president seaduse kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
Teist presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust otsustas Riigikogu asuda muutma. Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) võttis Riigikogu esmakordselt vastu 19. juunil. Seaduse eesmärk oli parandada Rahapesu Andmebüroo andmetöötluse funktsioone ja järelevalvet ning tugevdada finantssüsteemi kaitset.
Seadus nägi ette, et Rahapesu Andmebüroo andmekogu funktsioonidesse lülitatakse strateegilise analüüsi võimekus, et töödelda anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet. Seaduse kohaselt teeb protsessi üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon ning üks kord aastas esitab Rahapesu Andmebüroo oma ülesannete täitmise kohta Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ülevaate.
President jättis seaduse 3. juulil välja kuulutamata, sest tema hinnangul piirab see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Varro Vooglaid ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
Hääletusel ei toetanud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ükski Riigikogu liige ja selle vastu hääletas 70 saadikut. Kuna Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
Vastu võeti veel üks seadus
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) (667 SE), millega ajakohastatakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, lisatakse süsteemi meretransport, kaotatakse tasuta heitkoguse ühikud lennunduses ning suurendatakse moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastust.
Muudatused loovad uusi võimalusi rohetehnoloogiatesse investeerimiseks ja heitkoguste vähendamiseks. Süsteemi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse õigusselgust suurendavad ja halduskoormust vähendavad muudatusettepanekud ning lisati üleminekusätted. Näiteks tuleb laevandusettevõtjatel 2024. aasta heide kompenseerida kolme kuu jooksul.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 49 ja selle vastu oli 22 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE), mis reguleerib ohuolukorras riikliku ohuteavituse ja elanike varjumise korraldust. Eelnõu on osa seadusemuudatuste paketist, mille eesmärk on arendada laiapindset riigikaitset, suurendada Eesti inimeste valmisolekut võimalikeks tulevasteks kriisideks ning kaitsta ohu korral inimeste elu ja tervist.
Eelnõu reguleerib varjumise korraldust, sätestades varjenditele kehtivad nõuded ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtted. Seletuskirjas märgitakse, et kuna julgeolekuolukord on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu muutunud, tuleb ka Eestis varjumise korraldust parandada ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et võimalikus ohuolukorras inimesi paremini kaitsta.
Eelnõuga kehtestatakse nõue, mille kohaselt tuleb suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, rajada varjend või kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb alates järgmise aasta 1. juulist rajada uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
Mitteavalik varjend tuleb eelnõu kohaselt rajada, kui püstitatakse elamu või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit, või kui püstitatakse tööstus- või laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 ruutmeetrit. Algselt nägi eelnõu ette mitteavalike varjendite rajamise 2028. aasta 1. juuliks, kuid riigikaitsekomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega tuuakse vastav tähtaeg kaks aastat varasemaks. Eelnõu kohaselt tuleb ruumid võimalusel varjumiskohtadeks kohandada ka juba olemasolevates hoonetes.
Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega hoonetes tuleb eelnõu kohaselt koostada ka varjumisplaan. Varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas varjumiseks valmistumist, avalikkuse teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, korraldab omavalitsustega koostöös Päästeamet.
Eelnõu reguleerib ka riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust.
Eelnõu järgi peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet, kes saab eelnõuga ka õiguse riiklikku ohuteavituse süsteemi testida.
Lisaks näeb eelnõu kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kristo Enn Vaga Reformierakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vladimir Arhipov Keskerakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist. Samuti võttis sõna fraktsioonitu Peeter Ernits.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), millega sooviti tõsta esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus. Praegu on esimese ja teise lapse toetus 80 eurot, samas kui kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstakse toetust 100 eurot kuus. Samuti sooviti eelnõuga 80-lt 100 euroni tõsta üksikvanema lapse toetus.
Algatajate sõnul näitaks kõigi lastetoetuste võrdsele tasemele viimine, et iga laps on väärtuslik ja väärib võrdset riiklikku tuge. Lastetoetuste tõstmine aitaks nende sõnul parandada ka lastega perede majanduslikku toimetulekut.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik. Sõna võtsid ka Riina Solman Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 43 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu (631 SE), millega sooviti kehtestada kergliikurite kindlustamise kohustus kõigile isikutele, kellele kuulub üle 10 liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri.
Seletuskirja kohaselt peab praegu kohustuslik liikluskindlustus olema sõidukitel, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ja mass 25 kilogrammi, samas kui mõne rendiettevõtte tõukerattad kaaluvad 24 kilogrammi ega kuulu seega kindlustuskohustuse alla.
Algatajate sõnul osalevad rendisõidukid erakasutuses olevatest kergliikuritest oluliselt sagedamini liikluses ja seetõttu kaasnevad nendega suuremad riskid. Muudatus looks renditeenust pakutavatele ettevõtetele nende sõnul võrdsed tingimused ning tagaks nii tarbijate kui ka inimeste tervise parema kaitse.
Majanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 36 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE), mille eesmärk oli tõsta koolilõuna toetuse riiklik alammäär õpilase kohta ühelt eurolt kahele eurole päevas. Algatajate hinnangul aitaks muudatus tagada, et koolilõuna oleks kvaliteetne ja tervislik ning kõigile õpilastele kättesaadav. Viimati tõstis riik koolilõuna toetuse alammäära 2018. aastal.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletas 33 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 20.44
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
