Riigikogu täiskogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus aastakõnega esinesid välisminister Margus Tsahkna ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Välisminister Margus Tsahkna keskendus oma kõnes suures osas Ukraina sõjale. Ta ütles, et ukrainlased on agressorile meelekindlalt vastu astunud ja meie oleme ukrainlasi meelekindlalt toetanud, kuid agressioon pole lõppenud. „Vene väed on endiselt Ukraina territooriumil, külvavad õõva ja tapavad inimesi. Putin pole oma eesmärkidest loobunud ja loodab ukrainlaste ja nende tugisammaste kurnamise abil sihile jõuda. Seda ei tohi juhtuda, sest liiga palju on kaalul. Et seda ei juhtuks, peab meie enda siht olema kindel ja selge, me peame ise teadma, mis on võit meie jaoks, sest midagi muud ei saa me endale lubada,“ rõhutas ta.

Tsahkna sõnul on Euroopa julgeoleku aluseks nii praegu kui tulevikus Euroopa Liit ja NATO, sest mõlemad organisatsioonid on seatud hoidma ja kaitsma vaba maailma huve – demokraatiat, õigusriiki, inimeste õigusi ning vabadusel põhinevat elukorraldust. „Ukraina peab saama NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, see on garant, mis paneb agressori oma sõjakate ja lõhkuvate eesmärkide tulemuslikkuses kahtlema. See annab ukrainlastele kindluse oma valitud teel edasiliikumiseks, see annab ka kindluse meile, et kusagil idanevad agressiivsed ja imperialistlikud mõtted ei muutu eesmärkideks ning hoitakse kontrolli all,“ lisas välisminister.

Oma kõnes tõi minister välja ka Ḩamāsi massiivse terrorirünnak Iisraeli ja vaba maailma põhimõtete vastu. Tsahkna ütles, et Iisraelil on õigus ennast rahvusvahelise õiguse raamides kaitsta. „Peame liikuma lahenduse poole, mis lõpetaks süveneva humanitaarkriisi ning päädiks kahes riigis, kes teineteise kõrval eksisteerida suudaksid,“ sõnas ta.

Lõpetuseks ütles välisminister, et suurim õppetund, mida oma ajaloost oleme õppinud, on näidanud, kuidas ühe väikese riigi ja rahva julgeolek ja heaolu saavad päriselt tekkida, kinnistuda ja kasvada ja kui oluline on sellel teel vaba ühiskond – kaasav, hooliv, ettevaatav ja mõistlik. Selle priiuse hinna oleme Tsahkna sõnul oma luu ja lihaga liigagi valusalt läbi tunnetanud. „Nii ei saa me nüüdki lihtsalt pealt vaadata, kui mets põleb. Me hoolime oma planeedist ja oma keskkonnast. Me ei taha, et inimesed üle ilma peaksid hävingut, hirmu, nälga, vaesust ja kannatusi taluma. Sestap astumegi samme ja näitame eeskuju. Vajaduse korral ujume vastuvoolu,“ rääkis ta.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson keskendus oma kõnes samuti sõjale Ukrainas, kuid mitte ainult. Esimehe sõnul ei sõdi Venemaa mitte üksnes Ukraina hävitamise, vaid kogu läänemaailma kujundatud põhimõtete, normide ja mõjupiiride muutmise nimel. „Seda mõistmist praegu napib, sest endiselt nähakse Ukrainat, Lähis-Idas toimuvat, Saheli arenguid või potentsiaalset pingete kasvu Ida-Aasias üksteisest lahutatuna,“ ütles ta.

Mihkelsoni kõnest tuli välja, et pidev ja avalikult väljendatud kartus käimasolevaid sõdu ise eskaleerida on kui vesi Lääne vaenlaste veskile. „Viimasel ajal mitmel pool Euroopas kõlanud hoiatused Venemaa võimalikust rünnakust NATO vastu on ühest küljest vihje puudulikule kaitsevalmidusele ja vajadusele uute kaitseinvesteeringute järele, kuid teisalt loovad iseenesest kujutluse, et Läänel polegi midagi selle vältimiseks võimalik teha,“ ütles ta. Esimehe sõnul on Eestile sellise narratiivi levimine ja iseenesestmõistetavaks muutumine ülimalt ohtlik, sest nii võivad liitlased harjuda mõttega, et äkki aitab nende maailma säästa Venemaa ultimaatumitele allumine. „Moskvas mõistetakse, et Lääs justkui ei taha sõdida oma huvide eest. Seda ettekujutust oleme koos loonud Afganistanist, Sahelist ja nüüd ehk ka Lähis-Idast taandumisega, aga ka Ukrainale sõjalise abi andmisel aeglaselt ja liiga ettevaatlikult käitudes,“ toonitas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on kartus eskaleerida sõda Venemaaga kahjuks vastupidise efektiga. „Venemaa muutub sellest veelgi enesekindlamaks ja loob endale ettekujutuse Lääne-vastase sõja võimalikust võidust suuremat verd valamata,“ lisas ta. Väliskomisjoni esimees ütles veel, et Eestile on kõige ohtlikum stsenaarium just nimelt poliitilise kõhkluse ja strateegilise peataoleku levik meie liitlaste seas. „Seepärast on täiesti arusaadav, miks meie välispoliitika lähiaegade peatähelepanu peab olema suunatud Ukraina toetamisele, meile eluliselt olulise liitlasruumi ühtsuse hoidmisele ning oma panuse andmisele Lääne laiema võidustrateegia kujundamisel ja selle ellu rakendamisel,“ lisas ta.

Kokkuvõtteks ütles Mihkelson, et oma tegevuses on väliskomisjon keskendunud eeskätt Ukraina võidu nimel vajalike poliitiliste ja diplomaatiliste sammude tegemisele, meie liitlasruumi ühtsuse hoidmisele ja olulisemate rahvusvaheliste sõlmküsimuste mõtestamisele Eesti huvisid silmas pidades.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna fraktsioonist, Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Maria Jufereva-Skuratovski Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist ning Riigikogu liige Ester Karuse.

Riigikogu nimetas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Vadim Belobrovtsevi

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (372 OE), millega kutsuti tagasi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Andre Hanimägi seoses tema lahkumisega Eesti Keskerakonna fraktsioonist. Otsuse järgi nimetati nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu liikmed Priit Sibul, Marek Reinaas, Valdo Randpere, Varro Vooglaid, Raimond Kaljulaid ja uue liikmena Vadim Belobrovtsev ning valdkonna asjatundjad Rein Veidemann, Peeter Espak, Viktor Trasberg ja Sulev Valner.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 39 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]