Riigikogus toimus majanduskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Kuidas energiasõjas võidukas olla?“.

Istungil esinesid ettekannetega majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist, Elering ASi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal rääkis oma ettekandes, et pragu on paljudel tunne, justkui halvim osa sellest energeetikasõjast on möödas. „Turul on toimunud rahunemine, mahutid on täis, maailma majandus jahtub, tarbimine väheneb, hinnad langevad. Ma siiski ütleks siit ja siia saalile – ja Riigikogu reegel ju on, et siit saalist kõneldakse Eesti rahvaga, meie tööandja on rahvas ja meil on kohustus oma tööandjale erinevates protsessides öelda, et tööd küll tehakse, aga valmis ja läbi mõelda tuleb ka kõik variandid, mis võivad olla ebameeldivad. See tähendab seda, et meie naabri pahatahtlikkus erinevates mängudes võib mõjutada ka meie energeetikat sellel talvel ja võib-olla ka järgmisel talvel. Nii et seetõttu tuleb olla valmis ja loota parimat, aga valmis olla halvimaks,“ rääkis ta.

Majanduskomisjoni esimees tegi kokkuvõtte sellest, milliseid energeetika valdkonna keerulist seisu leevendavaid meetmeid seadusandja on vastu võtnud, muuhulgas loonud eeldused gaasireserviks, LNG vastuvõtu võimekuse, tõstnud taastuvenergia eesmärki, kehtestanud universaalteenuse ja tuulikutasu. „Mida selles koosseisus teeme? Võrguressursi vabastamine, fantoomliitumiste probleemi lahendamine. Me oleme kõik lehest lugenud, isegi siin saalis arutlenud selle üle, kuidas on võimalik, et kui keegi tahab suurema elektriradiaatori jagu oma liitumist suurendada ja saab tohutult suure pakkumise, siis vastus on see, et võrgus on suur hulk neid, kes on võib-olla heast tahtest, mõned võib-olla kaheldava tahtlusega, küsinud selle võimsuse kinni. Ja seetõttu küsitakse võrgust lihtsalt nii palju raha uute liitumiste eest, sest võrgumaht on kinni, aga tegelikult tootmist ei toimu. Need fantoomid sealt võrgust tuleb igal juhul eemaldada ja sellega me töötame koos ettevõtjatega,“ rääkis Michal.

Samuti tõi ta esile töö, mis käib planeeringute lihtsustamise ja kiirendamise kallal ning seda, mida võiks energeetika vallas arutada ja otsustada järgmine rahvaesindajate koosseis. „Osadele see meeldib, osadele ei meeldi, aga kokku hoitud energia on kõige odavam. Tuleb igal juhul mõelda, kuidas seda suurendada,“ märkis Michal. Tema sõnul on kriitilise tähtsusega kõik see, mis puudutab elamufondi energiatõhusamaks muutmist. Peale selle tõi ta esile energiajulgeoleku ja varustuskindluse taastootmist ja kasvatamist. „Juhitavate võimsuste valikud tuleb teha, tuumajaama valikud, seni kasutada põlevkivi,“ loetles ta. „Suurte mereparkide rajamise puhul me oleme konkurentsis muu maailma või naabritega. Tasuks mõelda seda, kuidas me riigi ja rahvana suudame kasvatada oma majandust seeläbi, et saame siia uusi arendusi,“ rääkis majanduskomisjoni esimees.

OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist sõnas, et Venemaa alustatud vallutussõda Ukrainas ja energiarelva kasutamine Euroopa riikide vastu on meie majandusele mõjunud laastavalt, viinud majanduse langusesse ning toonud kaasa inflatsiooninumbreid, mida me viimati nägime kolme kümnendi eest. „Sellest olukorrast väljapääsemiseks on ainult üks tee, see on uute ja soodsamate tootmisvõimsuste rajamine, mis asendaks kallimaid, vähendaks sõltuvust importkütustest ja annaks pikaajalise kindluse ettevõtetele ning majapidamistele,“ kinnitas ta.

Tammist maalis pildi energeetikasektori tulevikust: „Suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks üheksakordistuma.“ Temas sõnul eeldab see tuuleenergiatootmisvõimsusi maismaale ning merele. „Tuuleaukude katmiseks sobilike põlevkivi ja puidu grid-plokkide jätkuva kasutamise ning olemasolevate koostootmisjaamadega oleks vastatav ka küsimus, kust saame elektrit siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Kuid seda vastust ei saa anda lõpmatuseni,“ sõnas ta ja lisas, et seetõttu pöörasid tänavu rohetiigri laiapõhjalise ja parimatest energeetikaekspertidest koosnevad energia teekaardi koostajad erilist tähelepanu sellele, kuidas võiks tulevikus välja näha tootmisportfell, kus amortiseeruvad hübriidplokid asendatakse järk-järgult alternatiividega. „Vastuseks on kombinatsioon täiendavatest tootmisvõimsustest, salvestuslahendustest, tipuelektrijaamadest ning tarbimise juhtimise lahendustest. Tulevikukindel elektritootmine eeldab ühe võimaliku stsenaariumi korral täiendavalt veel sadu megavatte päikesepaneele, tuhatkond megavatti meretuuleparke ja maismaa tuuleparke, koostootmispotentsiaali rakendamist. Selline tootmisportfell kataks tarbimise 95 protsendil ajast. Kui siia lisada lühiajalise salvestisena akusid, vesipumpsalvestust ja biometaanil või vesinikust toodetud metaanil töötavaid tipuelektrijaamasid, oleme suutelised elektrienergiaga ennast ka ise varustama.“

Tammist kinnitas, et soodsad energiahinnad on hea probleem, mida omada, kuna selle lahendamine aitaks nii eksportivat tööstust kui ka suurendaks meie riigi atraktiivsust uutele investeeringutele. „Tuleviku tootmisportfell oleks tarbijatele ligi kolm korda soodsam, kui Eesti Energia poolt taotletav universaalteenuse hind, aitaks eksportivat tööstust ja teenindussektorit kliimaneutraalsete toodete ja teenustega välisturgudel, panustaks majanduskasvu ning tööhõivesse,“ rääkis Tammist. Tema sõnul on selge, et tegu on märkimisväärsete investeeringutega, ent investeerimisest ei pääseks Eesti nii või teisiti, sest igavesti põlevkivijaamadele lootma jääda ei saa. „Investeeringud tuleks teha erasektori poolt, leides kõige kiiremad ja efektiivsemad viisid, kuidas lahenduste ehitamised teoks teha. Mida on aga selleks vaja? Esiteks, lühendada oluliselt planeeringuid ja loamenetlusi, et saaksime planeeringu tehtud ühe-kahe aastaga nagu naaberriikides. Teiseks, lüüa kord majja võrguliitumiste segapuntras ja arendada võrku hajaenergeetika vastuvõtmiseks. Ja kolmandaks, aidata hinnapõranda kaudu kaasa finantseerijatepoolsete riskide maandamisele.“

Elering ASi juhatuse esimees Taavi Veskimägi keskendus oma ettekandes elektrivõrgu arengule ja selgitas, et Eesti elektrivõrgu arengut on viimasel kümnendil suuresti suunanud neli põhilist eesmärki. „Kõige olulisem on loomulikult olnud varustuskindluse tagamisel see, et Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks koos teiste Balti riikide ja Euroopa Komisjoniga 2025. aasta lõpuks Balti riigid sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.“ See tähendab Veskimägi sõnul , et Elering on circa 350 miljoni euro eest investeerinud ja investeerimas elektrisüsteemi arengusse. „See on selline korraline tegevus, aga loomulikult siin kõrval on ka veel tegevused, mis on seotud sellega, et olla valmis kiireks erakorraliseks eraldumiseks Venemaa elektrisüsteemist, kui meid peaks välja lülitama Venemaa osapool etteteatamata,“ märkis ta. Veskimägi kinnitas, et sünkroniseerimise asjus on väga palju on töös, kuid väga palju on ka tehtud. „Võrgu võimekus suureneb järk-järgult. Me oleme täna paremini valmis kui eile ja homme oleme paremini valmis kui täna,“ sõnas ta.

Teine oluline eesmärk võrgu arengul on Veskimägi sõnul olnud tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel, kolmas eesmärk on seotud amortiseerunud võrgu ja seadmete väljavahetamisega, neljandaks aga tuleb järjest selgemini fookusesse energiatootmine kui majandusharu. „Üha rohkem tuleb küsimuse alla ka see, kuidas elektritootmine võiks Eesti majanduse arengut toetada. Väga selgelt tuleb jagada siin elektrivõrgu areng kaheks. Üks on see, mis meie enda, Eesti tarbijate varustuskindluse jaoks on vajalik, ja teine osa on see tootmine, mis on laiemalt majandusarengu vaates vajalik, et me saaksime näiteks oma merealasid võtta aktiivselt majandustegevuses elektritootmise läbi kasutusse,“ märkis ta.

Mis aga puudutab varustuskindlust kliimaneutraalsel moel, siis Veskimägi soovib, et Riigikogus jääks kõlama sõnum, et põhivõrgu võimekus ei ole Eesti elektrivarustuse tagamiseks 2030. aastal kliimaneutraalsel moel takistuseks. „Hästi oluline on siin – mis kipub võib-olla avalikus arutelus vahetevahel sassi minema – et on võimsus ja energia, räägitakse läbisegi võimsusest ja energiast. Täna on pilt umbes selline, kui me räägime taastuvallikatest, et meil on üldse kasutatavat võimsust Eestis kuskil 2350 megavatti, sellest taastuvallikatepõhist tootmisvõimsust on kuskil 900 megavatti ja see 900 megavatti võiks 2030. aasta perspektiivis toota kuskil 2,7 teravatt-tundi aastas elektrit. Liitumislepinguga juba kaetud potentsiaal on 1,8 gigavatti taastuvenergiat, mis oleks suuteline tootma 3,1 teravatt-tundi, võttes keskmisi nii tuule kui päikese kasutustegureid. Ja kui sinna juurde lisada ainuüksi 1 gigavatt meretuult, siis kui me näeme, et Eesti 2030 elektritarbimine, siseriiklik elektritarbimine võiks olla 9–9,5 teravatt-tundi, siis sellise, täna võrgulepinguga, liitumislepinguga kaetud tootmisseadmetega on võimalik toota kuskil 10–10,5 teravatt-tundi. Ehk et me näeme, et juba täna see võrguressurss, mis on broneeritud tootmisseadmete poolt, on piisav selleks, et tagada Eesti enda elektritarbimine taastuvenergiaallikate põhiselt. Oluline on see, et nad ehitataks valmis,“ kinnitas Veskimägi.

Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas selgitas, et üks oluline energiakriisi lahendus on taastuvenergia osakaalu kiire tõstmine ja sellega seoses on siis Eesti võtnud eesmärgiks, et aastaks 2030 me toodaksime sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht. „Seejuures on energiakriisist tulenevalt väga oluline, et me suudaksime seda tootmist arendada võimalikult kiiresti. Kuid siiamaani on toodud peamiseks takistuseks välja see, et haldusmenetlused, mis on seotud taastuvenergia arendamisega, on aeganõudvad ja liiga keerulised.“

Klaasi sõnul lepiti valitsuse tegevusprogrammis kokku, et Riigikantselei juhtimisel viiakse läbi nii planeeringute, keskkonnamõjude hindamise kui ka lubade protsessi auditeerimine, eesmärgiga leida viise, kuidas kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist. „Kui me soovime, et me suudaksime aastaks 2030 toota sama palju taastuvelektrit, kui me tarbime, on vaja asendada ligikaudu seitse teravatt-tundi fossiilkütustel põhinevat elektrit taastuvate allikatega,“ tõi ta esile ja lisas, et otsustav mõju eesmärki saavutamisel on riikliku energia‑ ja kliimakava kohaselt tuuleenergial. Nii võetigi auditit tehes aluseks eesmärk, et kiiresti jõuaks arendustesse võimsuse mõttes tuuleenergiat ligikaudu üks gigavatt merel ja üks gigavatt maismaal. „Oluline fookus on just olemasolevate menetluste kiirendamisel, sest arendajate poolt on hetkel huvi väga suur ja me soovime, et need arendused, mis on praegu juba erinevatesse etappidesse jõudnud, et me saaksime seal võimalikult palju leevendusi ja kiirendusi pakkuda,“ märkis Klaas ja kinnitas, et arendamist on võimalik kiirendada kõikides etappides.

„Ja mida me näeme? Et õigusaktide muudatusi on võimalik sisse viia kahes järgus. Esiteks on hulk selliseid muudatusi, mida on võimalik sisse viia üsna kohe. Teiste muudatuste väljatöötamine võtab aega ja on võimalik veebruariks järgmisel aastal. Aga audit näitab selgelt, et kõikides kolmes etapis tehtavad muudatused võimaldavad tuuleparkide loomist oluliselt kiirendada. Kui siin tuua näidet merealadelt, siis kui parki arendatakse juba menetluses hoonestusloaga merel, on võimalik park arenduse algusest kasutusele võtta ligikaudu nelja aasta jooksul varasema kümne aasta asemel,“ kinnitas Klaas.

Samuti kirjeldas ta planeerimist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist puudutavaid muudatusi. Näiteks planeerimisseaduses tehtavate muudatuste tulemusena on võimalik tuulepargi planeeringu koostamist lühendada kahe kuni kolme aasta võrra. Samuti on Klaasi sõnul olemas õiguslik võimalus luua ühendluba: „Nii et ei oleks vajalik läbida kolme erinevat etappi, mis ajaliselt on väga ajamahukas.“ Ühtlasi saab uute elektrijaamade rajamist kiirendada arendades ehitisregistrit, töötades välja paremad juhendmaterjalid ja menetluskäsiraamat ning koolitades personali.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (KE), Heiki Hepner (I), Timo Suslov (RE), Riho Breivel (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ning Jürgen Ligi (RE).

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]