Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande aluseks oli valitsuse koostatud dokument „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011 – 2015“. Ansipi sõnul algab iga planeerimine hinnangust olukorrale. Ta rääkis Euroopa Liidu hetkeseisust ja sellest et praegune võlakriis on paljastanud Euroopa Liidu suurima nõrkuse. Ansipi nägemuses on mõned EL liikmesriigid muutunud otsekui mugavusklubi liikmeteks, kel palju õigusi, kuid vähe kohustusi ja veel vähem kontrolli nende kohustuste täitmise üle. Ta tunnistas, et nende riikide tegematajätmiste tagajärjed on aga kollektiivsed ja kuna taolistele „liugulaskmistele“ on pikka aega vaadatud läbi sõrmede, siis tegutses Euroopa Liit ise pikka aega mugavusklubina. „Seega siht on selge – me peame Euroopa Liidu sellest mugavustsoonist välja tooma. Selleks peame tõstma liikmesriikide – ka Eesti – vastutustundlikkust, tõhustama reegleid ning tugevdama Liidu ja euroala suutlikkust. See ongi lühidalt kokku võttes valitsuse Euroopa Liidu poliitika peamine siht järgmise nelja aasta jooksul,“ rõhutas Ansip. Ta märkis, et üle pea kasvanud Kreeka riigivõla probleemile ei ole kiireid lahendusi, aga meie poliitilistes ega majanduslikes huvides ei ole tekitada Euroopa kaardile uusi „halle tsoone“. Peaminister jätkas, et tulevikus ei saa euroala jääda kõrvaltvaatajaks, kui üksiku liikmesriigi vastutustundetu kulutamine ohustab kõikide stabiilsust. „Kui vaja, tuleb sellise ohu vältimiseks ja sekkumise võimaldamiseks muuta ka aluslepinguid. Muutmise vajadustest ja võimalustest annab Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy esialgse ülevaate juba detsembri ülemkogul,“ teatas Ansip.

Ansip rääkis, et majandus- ja rahandusliitu tugevdades peame silmas pidama ka siseturgu.  Peaministri sõnul tuleks arendada nii siseturu toimimispõhimõtteid kui ka turgu ennast. Asjakohased sammud võiksid näiteks hõlmata siseturu reguleerimiseks senisest enam otsekohaldatavate õigusaktide kasutamist. See samm vähendaks Euroopa õiguslikku killustatust – olukorda, kus turuvabadust tagavad õigusaktid võetakse liikmesriikide poolt üle erinevas mahus, viisil ja ajal, kui üldse. See on endiselt peamine takistus ühtse turu tõrgeteta toimimisel. Samuti tuleks suurendada Euroopa Komisjoni rolli nelja vabaduse – inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise järelevalvel ja rakendamisel, ning nelja vabaduse arvestamist seadusloomes nii üleeuroopaliselt kui ka riiklikul ja regionaalsel tasandil. Suurendada tuleb piiriüleste teenuste osutamise vabadust, sh eriti valdkondades, mille avamine vabale konkurentsile võiks tuua uut kasvu, näiteks tervishoiuteenused. Erilises fookuses on digitaalse ühtse turu loomine. Peaminister avaldas lootust, et käesoleva Riigikogu koosseisu ametiaja lõpuks jõustub uus e-allkirja direktiiv, mis muudab ülepiirilise digitaalse isiku tuvastamise reaalsuseks. See avaks ettevõtetele ja tarbijatele senisest mitu korda suurema hangete ja e-teenuste turu. Ansip: „Kindlasti on valitsuse tähelepanu keskmes Eesti füüsiline lõimimine siseturuga – infovoogu ja energiavoolu kindlustav taristu. Maismaa-, mere- ja õhuühendused Euroopaga.“ Peaministri väitel ei ole Rail Baltic enam ulmeprojekt, vaid üsna varsti tõelisuseks saav kiire rongiühendus. Valitsus on juba astunud esimesi samme selle elluviimiseks. Koos Läti ja Leedu kolleegidega otsustati möödunud neljapäeval Tallinnas, et luuakse riikidevaheline ühisfirma ning alustatakse trassi ruumilise planeerimisega.
 
Ansip väljendas heameelt, et Eesti Euroopa Liidu poliitika raamistiku aastateks 2011–2015 eelnõu sai palju tähelepanu ning et sellele esitati suur hulk parandusettepanekuid: 181-st ettepanekust arvestas valitsus 132-ga. Nimetatud dokumendi täiendamine nende alusel muudab poliitika laiapõhjalisemaks, annab valitsusele oma tegevuses rohkem kindlust. Ansipi sõnul sisaldab poliitikadokument rohkem kui sadat algatust, direktiivieelnõu või projekti, mida Eesti soovib Euroopa Liidus mõjutada ja suunata.
  
Ettekandega esines ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Taavi Rõivas, kes jagas arvamust, et majanduskriis tõi reljeefselt välja Euroopa suurimad probleemid – aastakümneid kestnud üle jõu elamise ning majanduslikke ja demograafilisi reaalsusi eitava sotsiaalriigi ehitamise. „On objektiivne tõsiasi, et kolmandiku võrra Eestist jõukam riik ei saa endale lubada mitu korda kõrgemaid palkasid ja pensione. Karm tõde on ka see, et kokkulaenatud jõukus kuulub tagasimaksmisele ja üle võimete tehtavad kulutused ei saa lõputult jätkuda,“ nentis Rõivas. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjonis toimusid suvi läbi arutelud ja vaidlused, mis aitasid komisjoni jõuda konsensusliku otsuseni, et Eesti ei saa jääda võlakriisi probleemide lahendamisest kõrvale. „Kinnitan, et kasutame väga suure vastutustundega meie komisjonile antud mandaati hinnata riikidega kokkulepitud programmide täitmist ja lubadustest kinnipidamist. Mõistame, et tugev mandaat tähendab ka suurt vastutust,“ lubas ta. Komisjoni esimees rääkis, et eelarvekava on võlakriisi kõrval teine suur teemadering, mida ELAK on väga põhjalikult käsitlenud ja käsitleb ka edaspidi. Suvel kohtuti pea kõigi ministritega, et saada põhjalik ülevaade senisest rahakasutusest, praegu pühendutakse sellele, et järgmises eelarvekavas kajastuks vastused Euroopa suurimatele väljakutsetele ja juba lähiajal on arutusel Eesti-sisese rahakasutuse planeerimine aastatel 2014-2020. Rõivas kutsus Riigikogu liikmeid üles selles protsessis täie pühendumusega kaasa lööma ning pakkuma omalt poolt ideid ja samme, kuidas luua maksimaalne side struktuurifondide ja ühiskonna arengu vahel. „Meie suurim väljakutse on kasutada targalt seda kogemust, mille saime käesoleva eelarvekava rakendamisel ning teha järgmine kava selline, mis veelgi paremini vastab Eesti ees seisvatele väljakutsetele. Euroopa Liidu asjade komisjon on valmis seda arutelu vedama ja oleme tänulikud kõikide fraktsioonide ja komisjonide panuse eest,“ selgitas Rõivas.
 
Rõivas tunnustas Riigikogu komisjone nende panuse eest Euroopa Liidu poliitika sõnastamisel. Ta ütles, et see dokument hõlmab mitmeid nii Euroopa Liidu kui Eesti jaoks olulise tähtsusega teemasid ning võimaldab meil olla Eesti seisukohtade kujundamisel proaktiivsem kui seni.“ Rõivas rääkis, et ei välistaks vajadust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse Euroopa Liitu puudutava osa ülevaatamise vajadust, seda eeskätt seoses muutunud Euroopaga ja olemasolevate tavade ja menetlusviiside seadusesse kirjutamisega. Siinjuures pidas ta silmas suurt osa olulisi otsuseid, mida teevad euroala rahandus- või peaministrid ning kellele tuleb kohtumiste eel anda parlamendi mandaat. Rõivas nägi kodukorra muutmisele osaliselt ka alternatiivi, milleks on veelgi parem Riigikogu ja ELAKi tööst teavitamine. Komisjoni esimehe väitel soovib ta muuta komisjoni meediale avatumaks ning töö läbipaistvamaks.
 
Samuti rääkis Rõivas siseturu arendamise vajadusest, aga tõi välja ka sotsiaal- ja keskkonnateemade teravamad küsimused. Olulise punktina peatus ta veel Euroopa Liidu laienemisega seonduval.
 
Ettekande lõpus pöördus Rõivas kolleegide poole ettepanekuga hakata mõtlema Eesti eesistumise peale 2018. aastal. „Kaugena tunduv aeg, kuid eesistumise edukaks läbiviimiseks on päris palju ära teha juba käesoleva parlamendikoosseisu jooksul. Olgu mainitud, et valitsus on vastavaid plaane koostanud juba alates 2010. aastast ja peaksime omapoolsed plaanid kooskõlastama ja koostama lähiaastate jooksul. Hea koordineeritus ja Euroopa Liidu tunnetus on meie eesistumise edukuse võti,“ selgitas ELAKi esimees. Ta märkis, et teine suur planeerimise- ja ettevalmistuste koorem Eesti eesistumise ettevalmistamisel on Riigikogu Kantseleil. „Olen kindel, et kantselei saab juba täna hakata planeerima ja arutama Eesti eesistumisega seotud küsimusi. Kõige pikaajalisema arenguga on personali teema: koolitus, vajalikud struktuursed korraldused, väliskontaktid, stažeerimine,“ lõpetas Rõivas.
 
Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marko Mihkelson, Kalle Palling ja Rannar Vassiljev.
 
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi arutelu pooleli, sõnavõttudega jätkatakse homme, kell 14 algaval istungil.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside