Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena väliskomisjoni raporti “Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025” arutelu. Ettekanded tegid väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, välisminister Urmas Paet ja Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare. 

Mihkelsoni sõnul on raporti eesmärgiks kaardistada Eesti rahvuslikud huvid ja võimalikud tegevused eelolevate aastate jooksul, kindlustamaks oma positsioone rahvusvahelises konkurentsis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna esiletõusu künnisel. 

Raport on valminud sel ja eelmisel aastal väliskomisjonis toimunud Aasia-strateegia kuulamiste põhjal ning selles vaadeldakse Aasia arengutrende võimalikult erinevate nurkade alt, antakse ülevaate Eesti välis- ja majanduspoliitikast Aasia suunal ning esitatakse soovitused valitsusele. Raportisse on koondatud paragrahvidena väliskomisjonile kuulamiste käigus suuliselt ja kirjalikult edastatud informatsioon, mida täiendavad faktid, arvandmed ja statistika avalikest allikatest. 

Mihkelson tõi välja väliskomisjoni hinnangu, mille kohaselt on möödapääsmatu, et aktiivsema Aasia-suunalise suhtlemise tagamiseks tuleks valitsusasutustel juba täna süstemaatiliselt tegeleda vastavate võimekuste, nende hulgas näiteks keeleoskus või informatsiooni kättesaadavus Aasia keeltes, tugevdamisega. Eriti puudutab see diplomaatide sihipärast ettevalmistamist, sest erinevalt läänemaailmas asuvatest esindustest nõuavad Aasia sihtriigid hoopis spetsiifilisemat lähenemist. 

Väliskomisjoni kuulamistel selgus, et meie ettevõtjad ootavad Aasia suunal riigi tuge eeskätt kontaktide leidmisel ning asjakohase informatsiooni kättesaadavaks muutmisel. Viimase puhul ei välistata, et majandusinformatsiooni puudutavad teenused võiksid olla tasulised. 

Väga oluliseks peeti välisministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöö tihendamist, et tagada Eestist huvitatud sihtrühmadele vajalikud konsulaarteenused ning Eesti senisest suurem nähtavus asukohariigis. Aasia riikidega suhtlemise tihendamiseks tuleks senisest tulemuslikumalt rakendada kõrgetasemelisi ärivisiite. Vabariigi Valitsus võiks kavandada Aasia riikidesse iga aasta vähemalt kaks kõrgetasemelist visiiti koos äridelegatsioonidega. Aasia suunal peaks senisest aktiivsem olema ka Vabariigi President. Samas on oluline, et visiitidele järgneks tagasiside ning saavutatu sihipärane edasiarendus. Eesti ja Aasia riikide kahepoolsete suhete tihendamiseks oleks vajalik olemasoleva lepingulise baasi põhjal kaardistada selle laiendamise vajadused ning seada eesmärgid ja tähtajad edasisteks toiminguteks. 

Paet selgitas Eesti eesmärke Aasia suunalises välispoliitikas, mis on suuresti sarnased kui muu maailma suunal. Välisministri sõnul taotletakse, et suhtlus Aasia maadega võimaldaks suurendada Eesti julgeolekut ja majanduslikku heaolu, aitaks kaasa demokraatia ja inimõiguste levikule, meie kodanike ja ettevõtete huvide edendamisele ja Eesti mõjukuse ja hea maine kasvule maailmas. 

Vare märkis, et Aasia turule minek nõuab enam pidevat ja professionaalset analüüsi ja tulevikuvaadet. Samuti ühiseid jõupingutusi turuanalüüsiks, ärimudelite väljatöötamiseks, äri logistiliseks korraldamiseks ning suhete loomist ja uste avamist võimutasandil. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marianne Mikko, Marko Mihkelson, Margus Hanson ja Vladimir Velman. 

Raport on kättesaadav väliskomisjoni veebilehel aadressil: https://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Valiskomisjon/Raport_valiskomisjon_2012_net.pdf 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus