Riigikogus oli täna päevakorras “Eesti Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” 2011. aasta täitmise aruanne. Siseminister Ken-Marti Vaher tõi oma ettekandes lisaks turvalisuspoliitika põhisuundadele välja ka siseministeeriumi prioriteedid. Siseminister analüüsis aruandes toodud statistilisi andmeid valdkondade kaupa. 

Kõneldes riigi päästevõimekuste suurendamisest, ütles Vaher, et Eesti senine ajalooliste tunnuste ja juurtega riiklike päästekomandode võrgustik ei arvesta praegusel hetkel ühiskonnas toimunud demograafilisi  ja majandusgeograafilisi muudatusi. Ta märkis, et seetõttu analüüsis päästeamet 2011. aastal põhjalikult päästeteenuse osutamise mudelit. Muudatuste eesmärk on koondada riiklikud päästekomandod suurima elanikkonna ja riskide kontsentratsiooniga piirkondadesse ning toetada ja arendada paralleelselt vabatahtlikku päästeala. 

Ministri sõnul hakkab ümberkorralduste järel elupäästvat teenust 1–15 minuti jooksul saama 121 000 võrra rohkem Eesti elanikke, kui seni. Tema andmetel kasvab elupäästevõimekusega komandode arv seniselt 41-lt 66-ni, mis suurendab elupäästetöö teenusega kaetud elanikkonna hulka ligi 95%-ni. Ministri selgituste kohaselt on üle vaadatud ka kogu päästevaldkonna juhtimissüsteem, et tagada selge vastutusjaotus ja vältida dubleerimist. Juhtimissüsteemi muudatused kajastuvad eelkõige 1. jaanuaril jõustunud päästeameti uues struktuuris. Häirekeskusest sai 1. jaanuaril 2012 iseseisev siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Suurim arendus häirekeskuse töö valdkonnas on prefektuuride juhtimiskeskuste ühendamine ning üleminek ühtsele hädaabinumbrile 112. Üleminek peaks lõppema 2014. aastal. Siis saab helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui kiirabi kutsumiseks. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet, Andres Anvelt, Mati Raidma ja Marko Pomerants. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus