Pikhofi hinnangul on tööpuudusest saanud praegu meie ühiskonna kõige põletavam probleem. „Täna läheneb ainuüksi registreeritud töötute arv 50 000-le ja prognoosid ütlevad, et aasta lõpuks võib töötuid olla ligi 85 000,“ ütles Pikhof. Sotsiaalkomisjoni esimees märkis, et Euroopa Liidu 27 riigist on Eesti aktiivsetele tööturumeetmetele panustanud kõige vähem – alla 0,1% SKP-st; keskmiselt leiavad Euroopa Liidu riigid aktiivsetele tööturumeetmetele kümme korda rohkem raha kui Eesti. Pikhof püstitas küsimuse: „Kas meil üldse on aktiivset tööturupoliitikat?“ Pikhof tõi välja tööpoliitika valukohad ja lõksud ning esitas oma ettekandes ka nägemuse väljakutsetest ning võimalikest meetmetest. Pikhofi arvates tuleks sotsiaalpartnerid kaasata ka tegelikult tööpoliitika kujundamisse, kiiresti alustada uue tööhõiveprogrammi 2010-2011 ettevalmistamist ja tööturumeetmete kontseptsiooni ülevaatamist, aga ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmist.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur esitas üksikasjaliku ülevaate tööturu olukorrast tänase seisuga ning sellega seoses sotsiaalministeeriumi tegevusest. Pevkuri sõnul on sotsiaalministeerium muutnud olulised andmed kättesaadavaks, parandanud klienditeenindust, muutnud koolituste süsteemi ning kaasanud otsuste tegemisse sotsiaalpartnerid, samuti toetatakse suuremas mahus ettevõtluse alustamist. Pevkur rõhutas, et sotsiaalministeerium teavitab avalikkust olukorrast reeglipäraselt ja jälgib järjepidevalt ka tööturuameti toimetulekut klientide teenindamisel. „Alates 16. märtsist on tööturuameti koduleheküljel info vabadest töökohtadest tasuta kättesaadav kõikidele inimestele, samuti pannakse avalikuks kasutamiseks üles info nende tööandjate vabade töökohtade kohta, kes on selleks nõusoleku andnud. Infot uuendatakse iganädalaselt,“ lubas sotsiaalminister. Pevkur lisas, et sotsiaalministrina võtab ta suure vastutusega talle pandud ülesandeid tööturu olukorrale lahenduste leidmisel.

Professor Raul Eamets esitas Riigikogule oma nägemuse Eesti tööturu probleemidest ja võimalikest lahendustest. „Kui me vaatame viimaseid andmeid registreeritud töötutest, siis me näeme, et ca 40% töötutest on kutsehariduse taustaga, siia hulka loetakse ka rakendusliku kõrghariduse ja tehnikumihariduse taustaga töötud. Järgmine suurem grupp on üldkeskharidus, 28,5%, ja teised grupid on juba väiksemad. Me peaksime pikema perspektiiviga ettepoole vaatama, millist haridust me tegelikult pakume ja millist haridustaset meil tulevikus tööturul vaja on,“ ütles Eamets. Professor selgitas ka, et suured kulutused tööpoliitikale ei tähenda automaatselt madalat tööpuudust. Tööturu olukorra parandamiseks tõi Eamets ettepanekutena välja koolituse tellimise lihtsamaks ja operatiivsemaks muutmise, hädaabitööde finantseerimise, pikaajalistele töötutele tööklubide loomise, riskigrupi mõiste laiendamise, ennetava koolituse, ametkondlike barjääride lammutamise ning süsteemi paindlikumaks muutmise. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Taavi Rõivas, Mart Laar, Marika Tuus, Mai Treial, Marek Strandberg, Heljo Pikhof, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Ken-Marti Vaher, Eiki Nestor, Jürgen Ligi, Heimar Lenk ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.

 

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (422 SE). Seaduse põhieesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku reservi jaotamise põhimõtted. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskavaga sätestatav reserv jaotub kauplemise süsteemi sisenejate reserviks ja ühisrakendusprojektide reserviks. Muudatus käsitleb kauplemissüsteemi sisenejate reservi jaotamise põhimõtteid. Riikliku reservi kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused jaotatakse ühekorraga kogu kauplemisperioodiks aastate kaupa vastavalt riikliku reservi suurusele kauplemise süsteemi sisenejate vahel. Vastavalt Euroopa Komisjoni kooskõlastusele on aastateks 2008-2012 käitistele lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava alusel Eesti keskmiseks summaarseks lubatud heitkoguseks 11 832 452 tonni süsinikdioksiidi. Kauplemise süsteemi sisenejate riiklikku reservi ei kinnita Euroopa Komisjoni Keskkonnapeadirektoraat enne riikliku reservi jaotamise põhimõtete sätestamist õigusaktiga, mida vastavalt teebki käesolev seadus. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 5 Riigikogu liiget.

 

 

 

Riigikogu pressitalitus