Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu viis seadust:
 
71 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (599 SE), mis muudab kriminaalmenetluse tõhusamaks ja suurendab menetluse vastavust asjasse puutuvate isikute põhiõigustele. Peamiste meetmetena selle saavutamiseks on süüdistuskohustusmenetluse sätted muudetud üheselt mõistetavaks ja kannatanute huvidele paremini vastavaks. Seadus võimaldab eeluurimiskohtuniku juures toimuvate menetluste, eelistungite, lihtmenetluste ja täitmiskohtuniku istungite läbiviimiseks ning prokuröri osavõtu tagamiseks ringkonnakohtu istungist rakendada videokonverentsi. Samuti luua ütluste deponeerimise võimalus, muuta noorema kui 14-aastase isiku kohtueelsed ütlused seksuaal- või perevägivallakuriteo asjas kohtumenetluses tõendiks, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus küsimusi esitada või kui kohtulik ülekuulamine mõjuks muu kuriteo puhul alla 10-aastasele tunnistajale kahjulikult. Seadus võimaldab tõendina kasutada ka tema kohtueelseid ütlusi samadel tingimustel jne.
 
83 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud halduskohtumenetluse seadustik (902 SE), mis tõhustab õiguskaitset haldusmenetluses ja muudab halduskohtu tegevuse sujuvamaks. Tegemist on eelnõu (755 SE) uuesti esitamisega, kuna see ei kogunud lõpphääletusel 15. detsembril 2010 vajalikku 51-häälelist toetust ja langes Riigikogu menetlusest välja. Seadustik täpsustab halduskohtu volituste rakendamist, eelkõige üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele olukorras, kus õige nõude esitamine võib kaebaja jaoks osutuda keeruliseks (nt haldusakti tühistamise asemel tühisuse tuvastamise taotlemine). Mõnevõrra piirab seadustik senisega võrreldes tuvastamiskaebuse esitamist, välistades selle, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaid vahendeid. Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb seadustiku kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Seadustikus on laiendatud istungi läbiviimise võimalusi menetlusosaliste ilmumata jäämise korral, samuti on asja kaalu ja arutusel olevaid küsimusi arvestades võimalik kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kirjaliku menetluse kõrval on seadustikus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus. Seadustik kaotab ka üldise viite tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis jääb kohaldatavaks ainult konkreetselt viidatud ulatuses ja juhtudel.
                       
76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (717 SE), mis võimaldab kuritegusid toime pannud ja varem karistamata isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigieelarve vahenditest rahastatavat sõltuvusravi. Narkomaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui isikule on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus ning süüdimõistetu on nõus vangistuse asendamisega. Vangistus asendatakse sõltuvusraviga, mille kestus võib olla ajaliselt pikem kui reaalse vanglakaristuse kestus. Samas on aga sel juhul isikule tagatud väiksem vabaduse piirang ning ravi kohaldamine riigi kulul.
                       
84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (871 SE), mis lisab hädaolukorra seadusesse elutähtsa teenusena katkematu side. Katkematu side on seaduse kohaselt elektroonilise side teenus Riigikogule, Vabariigi Presidendile, riigikantseleile, justiitsministeeriumile, kaitseministeeriumile, siseministeeriumile, välisministeeriumile, politseiasutustele, päästeasutustele, vanglatele ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutustele ja isikutele elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks vajalike sõnumite (raadioside, andmeside, SMS, häälkõne jms) katkematuks ja töökindlaks edastamiseks. Katkematu side eesmärk on tagada side ka olukorras, kus tavakanalid ei toimi. Katkematut sidet korraldatakse peamiselt olemasolevate kommertsoperaatorite ja võrkude baasi. Piiratud juhtudel nähakse ette riigile kuuluvate sideühenduste kasutamine.
 
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus (886 SE), mis muudab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et võimaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teenistuskoerte väljaõppeks sisekaitseakadeemias.
                       
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tervishoiu olukord Eestis“ arutelul tegid ettekanded sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhatuse liige ja tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja, tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.
 
Reinsalu andis ülevaate tervishoiu olukorrast Eestis ja sotsiaalkomisjonis arutusel olnud sellega seotud probleemidest. Sotsiaalkomisjoni esimees tõi välja olulised aspektid Maailma Tervisehoiuorganisatsiooni vastavast aruandest võimaluste kohta Eesti tervishoiusüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesti tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt palgalt makstava sihtotstarbelise sotsiaalmaksu kaudu. Hiljuti laiendati kindlustuskaitset ka pikaajalistele registreeritud töötutele. Riigieelarve muudest tuludest rahastatakse teenuseid, nagu näiteks kiirabi, kindlustamata isikute vältimatu abi ning rahvatervise- ja immuniseerimisprogramm. Ühe Eesti süsteemi tugevusena tuuakse uuringus välja ravikindlustuse eraldatus muust sotsiaalkindlustusest. Aruanne toob esile mitmed probleemsed valdkonnad. Avaliku sektori kulutused tervishoiule on suhteliselt väikesed, millega kaasneb patsientide omaosaluse osatähtsuse suurenemine tervishoiu rahastamisel. Tervishoiubaasi laiendamine on võimalik, suurendades eraldisi riigieelarvest. Need põhimõtted, millega eraldatakse tulusid riigieelarvest ravikindlustuse eelarvesse, peavad olema stabiilsed ja läbipaistvad. Omaosaluse reegleid tuleks uuringu järgi lihtsustada ning muuta sihipärasemaks, et finantsriskide eest paremini kaitsta majanduslikult raskemas olukorras olevaid ja suurel hulgal teenuseid kasutavaid inimesi.
 
Aaviksoo rõhutas, et 21. sajandi tervishoiuteenus peaks töötama kompleksselt erinevate osapoolte koostoimes, mitte neid administratiivselt vastandades, mida ressursipuudus paratamatult sunnib sageli tegema. Keerukad tegevused liiguvad suurtesse keskustesse, ent lihtsamad teenused saavad liikuda sealt välja maakondadesse ja lõpuks inimeste kodudesse ehk neile palju lähemale. Aaviksoo toonitas, et seda ei saa juhtuda ilma tervishoiuressursside vastava strateegilise ümberpaigutuseta. Tema hinnangul on terviseseisundi ja töösuhte tiheda seose tõttu otstarbekas senisest enam kaasata tööandjaid tervishoiu aktiivse osapoolena, olgu siis täiendava vastutuse ning rahastamiskoorma kandjatena või näiteks ka töötajate tervisele toetajatena koos tõhusa töötervishoiuteenusega. Edasiminekuks ongi vaja prioriteedid sõnastada indiviidi tasandil mõõdetavate kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajate kaudu, märkis Aaviksoo.
 
Kiiveti arvates on vaja peamiste probleemide lahendamiseks pöörata eelkõige tähelepanu tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele, järel- ja hooldusravi arendamisele ning tervishoiu pikaajalisele arengukavale, mis rahuldaks patsientide vajadusi.
 
Pevkur käsitles tervishoiuga seotud aktuaalseid probleeme ja nende lahendamise võimalusi. Analüüsides tervishoiukulude osakaalu SKP-st, nentis Pevkur, et Eestit on tihtipeale kritiseeritud SKP-st tervishoiukulude väikese osakaal pärast. Ta selgitas, et kui 2009. aastal SKP langes, siis suhe tervishoiu rahastamisse selgelt tõusis. „See näitab, et tänu reservidele on tervishoidu suudetud siiski säilitada mõistusepärasel tasemel, võrreldes muude eluvaldkondadega, kus SKP langusest tulenevalt teised alad kannatasid märkimisväärselt rohkem“, selgitas minister. Ta lisas, et kui vaadata tulude prognoosi, siis vaatamata rasketele aastatele on 2011. aasta tulu ravikindlustuse osas 17 miljonit eurot suurem, kui see oli 2010. aastal. Edasi on tõus juba oluliselt suurem ehk peaaegu kahekordne: 747 miljonit eurot ja edaspidi aastaks 2013 veel kaks korda suurem.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus, Maret Maripuu, Maret, Merisaar, Liisa-Ly Pakosta, Eiki Nestor, Nikolai Põdramägi,Toomas Trapido, Jaak Aab, Mai Treial ja Erki Nool.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside