Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo käsitles oma 2024. aasta ettekandes riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta neid programme, mis on seotud laste ja perede, vanemaealiste, sotsiaalhoolekande ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemisega.

Riisalo märkis, et tugeva ühiskonna moodustavad tugevad kogukonnad ehk inimesed. Minister ütles, et kõik Eesti inimesed, olenemata sellest, kus nad Eestis paiknevad või milline on nende taust, panustavad ühel või teisel moel oma kogukonda, meie ühiskonda. „Ja iga kooskond on just nii tugev, kui toetatud ja kaasatud on iga üksikliige,“ rõhutas Riisalo.

Minister selgitas, et Sotsiaalministeerium tegutseb peamiselt kahes erinevas tulemusvaldkonnas. Nendeks on tervis ja heaolu. „Meie eesmärgiks on vähendada nii ebavõrdsust kui toetada inimesi terve elukaare vältel. Täna on meie jaoks olulisim kestliku rahvastiku ja heaolu tagamine, sotsiaalkaitsekorralduse kujundamine efektiivseks ja inimese isiklikke vajadusi arvestavaks ning pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamine,“ ütles Riisalo.

Kõneldes lastest ja peredest, ütles minister, et Eesti inimesed peavad ideaalseks, kui peres on keskmiselt statistiliselt 2,35 last. „Meie eesmärk on tugineda samadele põhimõtetele, asetades esikohale tänaste laste ja perede heaolu ning suunata riigi ressursse mitmekülgselt ja mõistlikult, et toetada peresid ja luua soodsam keskkond tulevastele põlvkondadele,“ kinnitas Riisalo. Ta lisas, et Eesti ongi liikunud viimastel aastatel stabiilselt lapsi ja peresid toetaval teel, mis oleks võimalikult mitmekesine. „See tähendab, et rahaliste toetuste kõrval pöörame üha enam tähelepanu teenustele mis oleksid kujundatud tänaste ja tulevaste perede hakkamasaamist ja vanemlust toetavalt,“ sõnas minister. Ta tõi näited sotsiaaltoetuste süsteemi kohta.

Riisalo pidas oluliseks hooldus‑, eestkoste‑ ja lapsendajaperedele tugiteenuste rahastamise üleminekut riigieelarvesse, mis varasemalt toimis projektipõhise tegevusena. „See muudatus tagab suurema kindluse ja parema toe neile peredele, kes kasvatavad oma perekonnas vanemlikust hoolest ilmajäänud last, ja aitab kaasa uute hooldusperede lisandumisele,“ märkis minister.

Riisalo tõi esile “Eesti 2035” eesmärgi, et rahvaarv püsiks stabiilne, mis on täidetud tänu positiivsele sisserändele, mis kompenseerib negatiivse loomuliku iibe. „Sisserände tõus oli eriti märgatav Ukrainast saabunud sõjapõgenike tõttu 2022. aastal, mil  rahvaarv suurenes 2,6%,“ nentis minister. Ta märkis, et madal sündimus pole siiski probleemiks vaid Eestis, aga üle Euroopa, mõjutatuna nii koroonakriisist, Venemaa agressioonisõjast Ukrainas, elukallidusest, hindade tõusust. Ebastabiilsetel perioodidel on sündimus alati langenud ning Ida-Euroopa riikides on seda süvendanud ka 1990. aastal sündinud arvult väiksem põlvkond. „Seetõttu peame peredele kindlustunde tagamist analüüsima ning mõistma, millist tuge pered riigilt täpselt vajavad. Kindlasti aga saab see tugi olema mitmekülgne ning loodud läbi eluvaldkondade oskusliku põimumise,“ ütles Riisalo.

Ta ütles, et 2023. aasta novembris valmis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on inimese abivajadusest lähtuva rehabilitatsiooniteenuse süsteemi loomine. Selle üks olulisemaid eesmärke on erivajadustega inimestele rehabiliteerivate üksikteenuste ning sekkumiste osutamine, ühildamine tervishoiuteenustega.

Riisalo ütles kõneldes vanemaealistest, et riigi poolt on oluline tagada, et inimeste vanaduspõlv oleks kindlustatud ning vajadusel tarvilik tugi ka olemas. Sotsiaalkaitse tugevdamiseks on oluline, et inimesed oleksid ka hilisemas elus terved, aktiivsed, rahaliselt kindlustatud ning omaksid finantsteadmisi ning ‑oskusi.

Riisalo märkis, et Eesti pensionärid on võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega muu hulgas eesrinnas tööhõive poolest. Selle taga võib näha mitut sotsiaal-majanduslikku faktorit: kasvav keskmine vanus, kauem tervena elatud aastad ja kindlasti ka eneseteostus. Statistika näitab, et eestlased on vanemaealiste tööhõive poolest Euroopa tipus.

Minister märkis, et rahvastiku vananemine on sellele vaatamata reaalsus, mille eksisteerimine, ning seetõttu on oluline riigina panustada sellesse, et meie inimesed püsiksid terved, elujõulised ning tunneksid, et nende osalus ja olemasolu otsustusprotsessides on väärtuslik. Strateegilise partnerluse raames oleme välja töötanud ka dokumendi “Vanusesõbralik Eesti”. Need põhimõtted annavad erinevatele asutustele ülevaate, mil moel vanemaealisi oma tegevustesse parimal moel kaasata.

Riisalo ütles, et Eesti soolise võrdsuse indeksi tulemus on Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi andmetel 2023. aastal 60,2 punkti ja seab meid Euroopa Liidu arvestuses 17. kohale. Keskmine tulemus on 70,2%, millele me siiski alla jääme. Selle peamiseks põhjuseks on tagasilangus ajakasutuse ja võimu valdkondades. Meestel on naistega võrreldes enam paindlikkust nii tööajas kui ka rohkem isiklikku vaba aega. Kuigi poliitikas on sooline tasakaal paranenud, seda eelkõige tänu naiste võrdsele esindatusele valitsuses, on naiste osakaal majanduslike otsuste langetamise juures, sealhulgas suurimate börsiettevõtete juhtkondades, endiselt väga madal.

Riisalo selgitas, et muu hulgas oleme koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega võtnud eesmärgiks muuta palkade süsteemid läbipaistvamaks ning vähendada soolist palgalõhet palkade läbipaistvuse direktiivi kaudu.

Ministri  hinnangul on üks teravamaid probleeme aga endiselt õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis. „Näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sealhulgas kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas, tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste täitmise jälgimine ning tasuta esmase õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline tagada voliniku institutsiooni tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat, aga ka ressursid, Ütles minister.

Riisalo ütles, et edaspidi oleme võtnud eesmärgiks soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste õigusraamistiku kaasajastamise ja tõhusa rakendamise. „Loodan, et tulevikus laieneb diskrimineerimise eest kaitstud inimeste ring, mis tähendab, et suureneb inimeste hulk, kellel on paremad võimalused tööturul ja laiemalt ühiskonnaelus osalemiseks. Seeläbi paraneb nende majanduslik toimetulek ja eneseteostusvõimalused ning kasvab võimekus panustada ühiskonda ja sealjuures majanduse elavdamisse,“ ütles Riisalo.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I), Lauri Laats (K), Irja Lutsar (Eesti 200), Õnne Pillak (RE) ja Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu liikmete arupärimisele B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse (nr 327) ja Eesti elamufondi renoveerimise kohta (nr 592) vastas kliimaminister Kristen Michal.

Arupärimistele laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse (nr 554), abordijärgsete tüsistuste osas andmete kogumise (nr 550) ja hooldekodudes toimuva kohta (nr 571) vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi arupärimise laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse kohta (nr 521), mis oli esitatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.

Tänase istungi eel pidas täiskogu ees kõne Soome president Alexander Stubb.

Vabas mikrofonis võttis sõna Rain Epler.

Istung lõppes kell 19.57

Fotod:

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside