Justiitsminister Hanno Pevkur tegi täna Riigikogule iga-aastase ettekande “õiguspoliitika arengusuunad 2018” elluviimise kohta valitsusasutuste poolt.

Minister andis parlamendile teada, et kehtestatud on mitmeid õigusloomet reguleerivaid kordasid ja tavasid – näiteks hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, kaasamise hea tava ja normitehnika nõuete käsiraamat ametnikele – ning nendes toodud nõudeid on seni rakendatud ligi veerandi Eestis kehtivate õigusaktide puhul.

Minister analüüsis tänases ettekande pikemas osas olukorda sihtrühmade kaasamisel seaduste loomisse. “Siiani oleme harjunud, et sihtrühmi kaasatakse peamiselt passiivselt, ehk selliselt, et materjalid tehakse avalikult kättesaadavaks. Kuid üha enam on näha, et viiakse läbi aktiivset kaasamist, mis seisneb selles, et pöördutakse otse muudatustega seotud sihtrühma poole,” ütles Pevkur.

Samas märkis minister, et tihti kaasavad ministeeriumid  sihtrühmi liiga hilja – siis, kui eelnõu on juba valmis. “Kavandatakse küll tegevusi, kuid need ei ole küllalt detailsed ning sageli ei mõelda, et kaasatavatel võib oma mõtete kogumiseks rohkem aega kuluda,” lisas ta ja märkis, et ebaühtlane on kohati ka kaasatud isikutele tagasiside andmine.

Minister andis Riigikogule aru ka selle kohta, et ministeeriumid on rakendamas uut seadusloome meetodit, kus seaduse muutmise kavatsusest antakse sihtrühmadele ja asutustele teada enne eelnõu kirjutama asumist ja sel viisil hoitakse tihti ära hulk probleeme ja erimeelsusi menetlemise hilisemates etappides. Kohustuslikuks muutub väljatöötamiskavatsuste koostamine järgmise aasta algusest. 

Hanno Pevkur tunnistas, et vastupidiselt seaduseelnõude ennustatavatele mõjude hindamisele ollakse Eestis veel lapsekingades seaduste tegelike mõjude järelhindamise osas. “Selles küsimuses ei ole meil veel praktikat, sest järelhindamine eeldab korrakohast mõjude hindamist,” tõdes ta. 

Õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants kommenteeris justiitsministri ettekande sihtrühmade kaasamise osa mõttega, et selles osas ei olegi võimalik jõuda ideaalse olukorrani. 

“Kui vaadata neid huvigruppe, kes eri seaduseelnõude puhul kaasa räägivad, siis teinekord  on tegemist võib-olla väga väikese mittetulundusühinguga, kellel on kaasarääkimist ükskõik mis seaduseelnõu kontekstis, ja on palju suuremaid katusorganisatsioone, kes seda ei pruugi teinekord üldsegi teha,” sõnas Pomereants. Ta oli nõus Riigikogu liikme Kalle Laaneti arvamusega, mille kohaselt peaks igaüks eelnõude seletuskirju lugedes aru saama, milleks konkreetseks seadusemuudatust vaja on. 

Neeme Suur ütles oma vastukajas ministri kõnele, et seaduste vormilise kvaliteedi kõrval on vähemalt sama oluline nende sisuline kvaliteet. “Mis kasu on kaasamisest, kui seadus saab kantud poliitilistest, õigemini erakonnapoliitilistest eesmärkidest ja jätab tagaplaanile valdkonna sisulise arengu vajadused?” küsis ta. 

Marika Tuus-Laul rääkis läbirääkimiste käigus samuti inimeste põhiõigustest, kvaliteedist ja heast tavast õigusloomes ning kutsus üles leidma uuemaid visioone. 

Igor Gräzin keskendus oma sõnavõtus õiguse rakendamise ja reaalse toimimise konkreetsetele probleemidele, kus “õigus toimib nii, nagu me ei taha”. 

Riigikogu otsustas 54 poolthäälega võtta vastu “Riigikohtu liikme Märt Raski kohtunikuametist vabastamine” eelnõu (484 OE). Otsuse eelnõu esitas Riigikohtu esimees Priit Pikamäe 17. septembril sel aastal ja see nägi ette Riigikohtu liikme Märt Raski kohtunikuametist vabastamise alates 2013. aasta 28. novembrist. Riigikohtu esimehe algatuse aluseks on Märt Raski omakäeline avaldus käesoleva aasta 13. septembrist. 

Esimese lugemise läbis täna Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE I). Eelnõud esitlenud justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on eelnõu mõtteks koondada nii seni eelkõige kahes seaduses  – korteriomandiseaduses ja korteriühistuseaduses – vastuoluliselt reguleeritud kui ka kohtupraktikas väljakujunenud seisukohad. Eelnõu kaotab jõustumisel 2018. aasta 1. jaanuaril – ära korteriühisused ning edaspidi saab korteriomandit valitseda vaid korteriühistu vormis. Igal korteriomanikul saab olema selgelt sätestatud õigus saada korteriühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 29. oktoobri kell 17.15. 

Riigikogu pressiteenistus 

Tagasiside