Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul esinesid ettekannetega keskkonnaminister aastatel 2020–2021 Rain Epler, TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Martin Helme.

Endine keskkonnaminister Rain Epler leidis, et rohepöördega tänasel kujul kaasa minek on pöörasus. Tema sõnul räägitakse rohepöörde raames kliimamuutuste pidurdamisest ja elurikkuse kaitsest, kuid tegevused on suunatud tööstuse ja laiemalt inimeste elukorralduse üleviimisele ühele energiaallikale, elektrile. „Kusjuures kogu kasvav energiavajadus loodetakse tulevikus katta ainult niinimetatud taastuvatest allikatest, milleks on päike ja tuul, pärit elektriga. Jõuliselt võideldakse fossiilsete kütuste kasutamise vastu, aga vaenatakse ka tuumaenergiat. Heidetakse kõrvale kriitika, mis ütleb, et sellise totaalse tuule‑ ja päikeseenergial põhineva elektrifitseerimise jaoks ei pruugi jätkuda piisavalt loodusressursse ning ühiskonna kulu elektritootmisvõimsuste asendamiseks tuule‑ ja päikeseparkidega ning tänaste elektrivõrkude moderniseerimise jaoks kuluva raha hulk on liiga suur,“ märkis ta.

Epler tõi esile, et selleks, et jõuda globaalselt nullemissioonini aastaks 2050, on vaja võrreldes 2020. aastaga kuuekordistada metallide ja muude mineraalide tootmist. „Hiina kontrollib järjest suuremat osa vajalike materjalide toorme kaevandamisest ning omab absoluutset liidripositsiooni nende materjalide ümbertöötamisel vajalikuks tooraineks. Ka ei ole arvestatud seda, et uuematest kaevandustest saadud maagi kvaliteet, vajalike ainete kontsentratsioon maagis aina langeb. See tähendab, et vajaliku materjali hankimise keskkonnajalajälg aina kasvab. Nii Euroopas kui Eestis suletakse silmad nende keskkonnakahjude ees, mis tekivad kusagil Aafrikas või Aasias. Tähtis on ainult see, et meil siin tuulik pöörleks ja raha toodaks,“ rääkis Epler muu hulgas.

TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist osutas oma ettekandes, et taastuvenergia kõrval on koht ka põlevkivil. „Minu tänase ettekande põhisõnum teile on see, et jah, kõik tehnoloogiad tegelikult on olemas, jah, me võiksime tulevikus põlevkivi ka kasutada,“ kinnitas professor. Ta selgitas, et suure süsinikujalajäljega ei ole vaid elektritootmine, vaid tööstussektor ja põllumajandussektor laiemalt, sealhulgas vajavad fossiilkütseid elektri tootmiseks tuulikute komponentide tootjad. „Ka Euroopa Liit on leidnud, et meil on siiski vaja materjale, meil on siiski vaja neid erinevaid tööstuseid Euroopas hoida. Järelikult, mis on need võimalused siis?“ küsis professor ja vastas, et lõpuks on lauale tulnud süsinikupüüdmise tehnoloogia, mida saab rakendada mitmetes süsinikuintensiivsetes sektorites. „See sisuliselt tähendab seda, et me püüame enamiku tekkivast CO2 heitest kinni. Siin ei ole tegelikult mitte midagi uut,“ kinnitas ta ja lisas, et selle tehnoloogia kasutuselevõtt on kinni poliitilise otsuse taga.

„See lahendus, mida täna on hakanud lõpuks ka Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon tõsiselt võtma ja seda ka kajastama kui ühte tulevikulahendust meie energiatootmises ja meie ka tööstuses. /—/ Sellelesamale seisukohale on jõudnud ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, kes on ütelnud, et aastaks 2050, kui me tahaksime fossiilkütuste tarbimise mahtu 80‑lt 50-le tõmmata, siis me ei suudaks seda saavutada ilma selle tehnoloogia rakendamiseta,“ märkis ta. Samuti loetles Konist oma ettekandest mitmeid kinni püütud süsiniku ladestamise ja ümbertöötlemise võimalusi.

Viimaks esines poliitilise ettekandega EKRE fraktsiooni liige Martin Helme. Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Kallas (RE), Toomas Jürgenstein (SDE), Kalle Grünthal (EKRE), Jürgen Ligi (RE) Tarmo Kruusimäe (I) ning Henn Põlluaas (EKRE).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]