Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tegi Riigikogu ees ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, võttes kokku hariduse valdkonna olulisemad murekohad, eesmärgid ja plaanid.

„Hariduses tähendavad muutused sageli seda, et see, mis on toonud meid siia, viib meid siit ka edasi. Eesti haridussüsteem on omal moel isegi paremini kui Eesti riik sajandite muutumisele väga hästi vastu pidanud. Olles vanem kui Eesti riik, on Eesti haridus oma tugevust tõestanud. Ja neid tugevusi me peame hoidma,“ lausus Kallas.

Minister märkis, et vaja on ka uusi lahendusi, mis ei pruugi kohe olla kõige lihtsamad, nähtavamad, odavamad või meeldivamad, kuid mis kindlustavad heaolu kasvu, jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu ka pikas plaanis. Ta tõi välja murekohad, et viiendik õpilastest õpib venekeelses haridussüsteemis ja iga kümnes põhikoolilõpetaja jääb põhiharidusega.

Kallas osutas, et ta algatas mullu hariduskulude ülevaatamise projekti, et saada detailne ülevaade Eesti hariduskuludest. Analüüs koos ettepanekutega valmib tema sõnul mais ning selle pinnalt on kavas teha ettepanekud võimalikeks muudatusteks hariduse rahastamises.

Minister viitas, et alanud aastal hakatakse ellu viima mitut pikalt ette valmistatud reformi. „Kõige märgilisem on aastakümneid oodatud eestikeelsele haridusele üleminek,“ sõnas ta ning viitas, et see algab lasteaedades ning esimestes ja neljandates klassides selle aasta septembris ja kestab kuni 2030. aastani. Ta lisas, et samal ajal ootavad ees muudatused alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduses. „Ees seisab ka õpetajate töö- ja palgatingimuste kokkuleppimine, minu siht on esmakordselt sõlmida ka pikaajaline hariduslepe.“

„Tehisintellekti evolutsiooniline surve inimkonnale ei tähenda mitte ainult seda, et põhiharidusest enam ei piisa, vaid ka seda, et aina enam on vaja, et oleks inimestel kõrgharidus. Eestis on kõrgharidus keskmiselt 40 protsendil tööealisest elanikkonnast. Nooremas vanusegrupis on see 44 protsenti. Oleme endale sihiks võtnud, et vähemalt pool nooremast põlvkonnast peaks omandama kõrghariduse,“ sõnas Kallas.

Kallas toonitas, et kõrgharitud inimeste osakaal Eestis peab kasvama. Tema sõnul peab kõrgharidus olema kättesaadav suuremale hulgale noortele, mistõttu peab õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus jääma kättesaadavaks noortele, kes asuvad omandama oma esimest kõrgharidust, ning erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadest tulevatele noortele. See omakorda tähendab, et maapiirkondades peab olema kättesaadav kvaliteetne keskharidus.

Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on ministri sõnul oluline selgemaks muuta teaduse rahastamisega seonduvad küsimused. „Kuhu me seda üht protsenti investeerime ja mis on tegelikult see tark suund, kuhu me peaksime seda investeerima? See on üks olulisemaid ülesandeid, mida me teadusrahastu puhul sellel aastal endale eesmärgiks oleme võtnud.“

Samuti rääkis minister õpetajatest, märkides, et vastutus, töökoormus, tulemuse ootus ja selle eest makstav tasu ei ole tasakaalus. „Me peame kokku leppima, kust algab ja lõpeb õpetaja vastutus ning kust algab lapsevanema ja kogukonna vastutus,“ lausus Kallas ja toonitas, et me ei saa edasi minna ootusega, et õpetaja ja kool üksi vastutavad meie noorte arengu eest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti 200 fraktsiooni nimel Kadri Tali, Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liisa Kersna, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.

Riigikogu nimetas RMK nõukokku uue liikme

Riigikogu võttis vastu keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (386 OE), millega kutsutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogust tagasi Yoko Alender ning nimetatakse uueks nõukogu liikmeks Maria Jufereva-Skuratovski.

RMK nõukogus on üheksa liiget, kellest kaks on sinna nimetatud Riigikogu otsusega. Riigikogu liikmetest kuulub nõukokku veel Jevgeni Ossinovski.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused. Need aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki, milleks on suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks. Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022.

Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt.

Kahe eelnõu esimene lugemine lükkus edasi

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE) ning valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) esimene lugemine.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside