Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu Riigikogu pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole ning arutas Euroopa Liidu rändekavaga seotud küsimusi.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Henn Põlluaasa, Siim Pohlaku, Kalle Grünthali, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Riho Breiveli, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Anti Poolametsa, Rene Koka, Peeter Ernitsa, Merry Aarti, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Ruuben Kaalepi ja Martin Helme esitatud arupärimisele Euroopa Liidu 2015.-2017. aasta rändekava ning Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse alusel Eestisse vastu võetud rahvusvahelise kaitse vajadusega välismaalaste kohta (nr 113) vastas siseminister Kristian Jaani.

Arupärijad märkisid, et ümberasustamine on rahvusvahelise kaitse saanud isiku Eestisse vastuvõtmine kolmandast riigist ja ümberpaigutamine on rahvusvahelise kaitse saanud isiku Eestisse vastuvõtmine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Arupärimine puudutab peamiselt isikuid, kes erinevalt Ukraina põgenikest ei pärine meiega samast kultuuriruumist, on nende hakkamasaamine Eestis ülimalt väärtuslik kogemus ka kõikidesse põgenikesse puutuva poliitika kujundamisel.

Jaani selgitas, et kõik rahvusvahelise kaitse saajad, keda näiteks alates 2015. aastast on Eestisse tulnud pisut üle 500. Nad ongi nii öelda statistiliselt kõik üheskoos. Täna ei ole andmebaasides eraldi märki juures, et kes on tulnud läbi ümberpaigutamise või ümberasustamise rändekava või kes on tulnud igapäevase rändega ja siis kohapeal esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.

Jaani märkis, et rahvusvahelise kaitse staatusega praktiline väljund Eestis elamiseks on tähtajaline elamisluba. „Pagulase staatusega inimesele antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kolm aastat. Seda on võimalik pikendada kolme aasta kaupa. Täiendava kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga üks aasta ning seda on võimalik pikendada kahe aasta kaupa,“ ütles Jaani. Ta lisas, et kõikidele kolmanda riigi kodanikele, kes elavad Euroopa Liidus tähtajalise elamisloa alusel, kehtivad Euroopa Liidu piires liikumisel samasugused õigused ja kohustused.

„See tähendab, et välismaalane võib Euroopa Liidu piires vabalt ringi liikuda ja teises Euroopa Liidu riigis viibida korraga 90 päeva 180 päeva jooksul. Tähtajalise elamisloaga kolmanda riigi kodanikul on vaba liikumise õiguse raames võimalus elamisloa alusel mis tahes ajal asuda püsivalt elama mõnda teise liikmesriiki, näiteks pererände alusel või seoses töö leidmisega teises liikmesriigis. Kui välismaalane viibib mõnes teises liikmesriigis kauem ja ei taotle uut luba, siis rikub ta selle riigi korda, kus ta kauem ilma loata viibib,“ toonitas minister.

„Juhul, kui mõni Eestis elamisloa alusel elav kolmanda riigi kodanik, sealhulgas ümberasustatud või ümberpaigutatud välismaalane, paneb teises liikmesriigis toime kuriteo, võetakse ta vastutusele selle liikmesriigi õigusaktide alusel. See karistusõiguslik põhimõte kehtib nii kodanike kui ka välismaalaste puhul ja üksikisiku süülise käitumise eest ei saa ükski riik vastutust võtta,“ ütles Jaani. Ta lisas, et küll aga saab nii Eestis kui ka teises riigis toime pandud süütegu arvestada inimesele rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmisel ja pikendamisel. „Juhul kui inimene on ohtlik Eesti julgeolekule või avalikule korrale, siis tema elamisluba ei pikendata ja uut elamisluba ei anta,“ kinnitas minister.

Jaani märkis, et inimelude päästmist, meie rahvusvahelise kohustuse täitmist ja Euroopa Liidu solidaarsuse näitamist ei saa lugeda ebaõnnestumiseks. „Eesti on näidanud end konstruktiivse ja solidaarse riigina, kus austatakse Euroopa Liidu õigusakte ja kokkuleppeid,“ märkis minister. Ta nentis, et alati on võimalus asju parandada, suunata rohkem ressursse keeleõppeks, kohanemisprogrammidesse, ennetusse, kuid tuginedes eeltoodud andmetele ei ole me kindlasti halvasti toime tulnud.

„Oleme väikeriigina head partnerid Euroopa Liidus ja NATO-s ning kui Eesti satub rändesurve alla, saame seetõttu loota Euroopa Liidu ühtsusele ja teiste liikmesriikide abile,“ ütles siseminister.

Riigikogu võttis vastu pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole 

„Riigikogu avaldab toetust Ukraina riigi kaitsjatele ja rahvale nende võitluses kuritegelikku sõda alustanud Venemaa Föderatsiooniga ning kutsub üles igakülgselt toetama Ukrainat sõjas oma vabaduse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamise nimel.

Riigikogu rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni provotseerimata agressioon ja sõjategevus on aegumatu kuritegu rahu vastu ning kõik toimepandud sõjakuriteod peavad saama karistuse.

Riigikogu pöördub ÜRO liikmesriikide poole, et nad astuksid viivitamata samme lennukeelutsooni kehtestamiseks massiliste tsiviilohvrite vältimiseks Ukrainas.

Riigikogu kutsub kõikide riikide parlamente võtma vastu avaldusi, milles kutsutakse oma valitsusi üles toetama täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaa Föderatsiooni ja agressioonis osaleva Valgevene Vabariigi vastu.

Riigikogu kutsub üles viivitamata kehtestama Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi vastu kõikehõlmava kaubandusembargo, mis piiraks agressorriikide võimekust sõda pidada.

Riigikogu kutsub riike sulgema oma õhuruumi ja sadamad Venemaa Föderatsiooni lennukitele ja laevadele.

Riigikogu kutsub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmeid hääletama Venemaa Föderatsiooni väljaarvamise poolt Euroopa Nõukogust ja kutsub liikmesriike viivitamata langetama sellekohast otsust.

Riigikogu pöördub liikmesriikide poole üleskutsega toetada Ukraina ametlikku taotlust saada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus ja kutsub Ukrainale andma NATO liikmelisuse saavutamise teekaardi.“

Pöördumise tekst eesti keeles

Läbirääkimistel võtsid sõna Ruuben Kaalep (EKRE), Mihhail Lotman (I), Indrek Saar (SDE), Jürgen Ligi (RE) ja Enn Eesmaa (K).       

Sven Sesteri, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Andres Metsoja, Riho Breiveli, Rene Koka, Aivar Koka, Uno Kaskpeiti, Ruuben Kaalepi, Helle-Moonika Helme, Alar Lanemani, Leo Kunnase, Mart Helme, Paul Puustusmaa, Kert Kingo, Urmas Reitelmanni, Merry Aarti, Jaak Valge, Priit Sibula, Heiki Hepneri, Mihhail Lotmani, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Helir-Valdor Seederi, Tarmo Kruusimäe, Henn Põlluaasa, Urmas Reinsalu, Martin Helme ja Siim Pohlaku esitatud Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumist Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole toetas 90 Riigikogu liiget.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Jaak Juske, Leo Kunnas ja Helmen Kütt.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside